Ghost in the Shell

"Ghost in the Shell" on Jaapani küberpunk-mangaseriaal, mille looja on Masamune Shirow ning mis ilmus esimest korda 1989. aastal ajakirjas Young Magazine.

Kogutud teosed avaldati koomiksites 1991. aastal. Seriaalile ilmus 2002. aastal järg pealkirjaga "Ghost in the Shell 2: Man/Machine Interface" ning 2003. aastal ilmus ka kolmas seeriasse kuuluv manga "Ghost in the Shell 1.5: Human-Error Processor", mis sisaldas eelmistest sarjadest välja jäetud materjale.

Aastate vältel on mangaseeriatest loodud kolm animafilmi:

"Ghost in the Shell";

"Ghost in the Shell 2: Innocence":
ja "Ghost in the Shell: Stand Alone Complex Solid State Society".

Samuti on tehtud kaks animeseriaali – "Ghost in the Shell: Stand Alone Complex" ja "Ghost in the Shell: Stand Alone Complex 2nd Gig". Need on produtseerinud Production I.G koos mängukonsoolidega PlayStation, PlayStation 2 ja PlayStation Portable.

Tegevustik

"Ghost in the Shell" on futuristlik politseitriller. Üks peategelane on Motoko Kusanagi, kes kuulub avaliku Jaapani riikliku julgeoleku komisjoni (tuntud ka kui 9. üksus) salajaste operatsioonide diviisi. Üksus keskendub küberrünnakute vastu võitlemisele. Ehkki Kusanagi on eeldatavasti kolleegidega võrdne ja täidab meeskonna liidrirolli, kannab ta samal ajal ka varjunime Major, mis pärineb tema kunagisest teenistusest asutuses Jaapani Enesekaitseväed. Tegemist on superinimesega, kes on biooniliselt spetsialiseeritud tegema ettenähtud tööd. Tema keha on peaaegu et täiesti mehaaniline, ainult aju ja osa selgroost on säilinud loomulikena. Ühes oma kolleegidega astub Kusanagi vastu varitsevatele hädaohtudele ning võitleb ka enese identiteediprobleemidega.

Seriaali "Ghost in the Shell" võiks liigitada küberpungi või postküberpungi alla, nagu ka William Gobson Sprawli triloogia. Erinevalt teistest küberpungi autoritest keskendub Shirow rohkem etnilistele ja filosoofilistele tagajärgedele. Need on põhjustatud inimese kokkukasvamisest tehnoloogiaga, tehisintellekti arendamisest ja laiahaardelisest arvutivõrgustikust, mis seavad kõik inimidentiteedi väärtuse ning unikaalsuse kahtluse alla.

Filmid

1995. aastal koguti loendamatud seriaalid kokku, mugandati neid ja tehti esimene film "Ghost in the Shell", mille režissöör oli Mamoru Oshii. Teise, 2004. aastal valminud filmi "Ghost in the Shell 2: Innocence" režissöör oli samuti Oshii. Selles antakse liidriroll tegelaskuju Batou'le. Kolmanda filmi "Ghost in the Shell: S.A.C Solid State Society", režissöör oli aga Kenji Kamiyama. Viimane film on loodud teleseriaalide süžee põhjal ega suhestu kummagi Oshii filmiga.

Originaalfilmi uuendati 2008. aastal: värskendati arvutigraafikat ja heli viidi 6.1 ringhelisüsteemi. Uus versioon esilinastus 12. juulil Jaapanis.

DreamWorks sai 2008. aastal õigused produtseerida live-märulifilm, mis toetuks originaalmangadele. Avi Arad ja Steven Paul said uue filmi produtsentideks ning Jamie Mossile anti õigus manga linateoseks mugandada. Film valmis 2017. aastal ning peaosa mängib Scarlett Johansson.

Teleseriaalid

Koomiksisarjadest on loodud ka animesari "Ghost in the Shell: Stand alone Complex" (2002–2005) ja selle teine hooaeg "Ghost in the Shell: S.A.C. Solid State Society" (2006). Seriaalide režissöör on Kenji Kamiyama. Teleseriaalides laieneb Motoko Kusanagi karjäär ja ka 9. üksuse tegevustik. Seal on rohkem materjale ja elemente kasutatud Masamune Shirow' originaalmangadest kui Oshii filmidest.

Filmid ja teleseriaalid kajastavad eri aegasid ning universumeid. Filmide "Ghost in the Shell" ja "Ghost in the Shell 2: Innocence" tegevustik toimub 2029. ning 2032. aastal, teleseriaalide sündmustik algab aastast 2030. Kolmandas filmis "Ghost in the Shell: S.A.C Solid State Society" on kujutatud järge teleseriaalides toimuvale.

Välislingid