Dorothy Parker

Dorothy Parker

Dorothy Parker (neiupõlvenimega Rotschild; 22. august 1893 West End, New Jersey – 7. juuni 1967, New York) oli Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja, kes sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja lühijuttudega. Tal oli mitu hellitusnime, näiteks Dot ja Dottie.

Elukäik

Dorothy ema suri, kui tüdruk oli nelja-aastane. Ta kasvas üles Upper West Side'is ning õppis rooma-katoliku algkoolis vaatamata sellele, et isa oli juut ja kasuema protestant. Dorothy kasuema, keda tüdruk kunagi omaks ei võtnud, suri, kui Dorothy oli üheksa-aastane. Hiljem asus Dorothy õppima Miss Dana's Schooli. 13-aastaselt lahkus ta koolist ning sellega lõppes ka tema ametlik hariduskäik.

Tema onu Martin Rotschild hukkus 1912. aastal reisilaeva Titanic katastroofis. Aasta hiljem suri ka isa.

1917. aastal abiellus Dorothy Wall Streeti börsimaakleri Edwin Pond Parkeriga. Esimese maailmasõja tõttu pidi Edwin teenima Ameerika sõjaväes ning kui kodumaale naasis, oli temast saanud morfiinisõltlane. Nende abielu purunes, hiljem Dorothy väitis, et abiellus ainuüksi perekonnanime muutmiseks.

Aastail 1916–1920 töötas ta kirjandus- ja teatrikriitikuna, töö kõrvalt teenis raha ka klaverisaatjana tantsukoolis. 1917. aastal müüs ta esimese luuletuse ajakirjale Vanity Fair, mõni kuu hiljem sai temast sama ajakirjaettevõtte Condé Nast väljaande Vogue toimetaja.

1919. aastal tutvus ta Robert Benchley ja Robert E. Sherwoodiga. Nad hakkasid koos Algonquini hotellis lõunatama ning neid hakati nimetama ümarlaudkondlasteks. Hiljem ühinesid ümarlauaga ka ajalehe kolumnistid Franklin Pierce Adams ja Alexander Woollcott, kes aitasid Parkeri iroonilisi märkusi avaldada. Parker oli ümarlaudkondlaste seas ainus naine.

1920. aastal vallandati Parker ajakirjast Vanity Fair terava keele tõttu.

Parker sai kuulsaks kõlvatute humoorikate lühiluuletustega, millest paljudes oli kajastatud tema ebaõnnestunud armusuhteid ja paljusid enesetapukatseid.

Lisaks luuletustele ja lühijuttudele kirjutas ta kaasautorina ka kaks näidendit ja kaasstsenaristina kaheksa mängufilmi stsenaariumi. Kuid palju enam on hiljem loodud tema isikust ja isiksusest inspireeritud popkultuuriteoseid.

Parker suri 74-aastaselt Volney hotellis südameatakki. Tema testamendiga läks kogu ta vara Martin Luther Kingi Fondile.

Tunnustus

• 1959 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks