Ediil (ladina keelesaedilis, sõnast aedes "tempel"; mitmuses aediles) oli Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Roomas valvasid ediilid avalike hoonete, pidustuste ja korra järele, samuti olid nende hoole all linna viljavarustus, riigikassa, turud jms.[1]
Kaks ediili olid plebeide seast (aediles plebei), ülejäänuid kutsuti kuruulseteks ediilideks (aediles curules) ning alates Licinius Stolo ja Sextius Lateranuse seaduste kehtestamisest 367 eKr võisid nad olla ka patriitsid. Keisririigi ajal minetasid nad tähtsuse.[1]