Eesti entsüklopeedia
| See artikkel räägib 1985 alustatud entsüklopeediast; 1932 alustatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Eesti Entsüklopeedia; Rootsis ilmunud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Eesti Entsüklopeedia (1957–1959); Eesti entsüklopeediate ajalugu vaata artiklist Entsüklopeedia#Entsüklopeediad ja Eesti. |
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5. köitest 1990. aastal pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia" (lühend EE). Kogu entsüklopeedia ilmus aastatel 1985–2007.
Entsüklopeediat andis esialgu välja kirjastus Valgus ja alates 1991. aastast Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Entsüklopeedia oli kavandatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" ajakohastatud ja täiendatud uusväljaandeks.
Entsüklopeedia esimese köite trükiarv oli erakordselt suur – 220 000 eksemplari.
Köited
[muuda | muuda lähteteksti]Entsüklopeedia koosneb kümnest põhiköitest, viiest lisaköitest ja kaardiköitest "ENE kaardid" (1989):
- 1.–10. köide – põhiköited
- 11. Eesti üld
- 12. Eesti A–Ü
- 13. Lisad ja registrid
- 14. Eesti elulood (2000). Sisaldab 5419 Eesti elaniku ja Eestiga tihedalt seotud isiku lühibiograafiat.
- 15. Maailma maad
"Eesti entsüklopeedia" sarja kuulub ka "Suur maailma atlas" (2005).
Peatoimetajad
[muuda | muuda lähteteksti]Entsüklopeedia peatoimetajad olid Gustav Naan (kuni 2. veebruarini 1989, I-IV kd), Ülo Kaevats (kuni novembrini 1992, alates V köitest), Toomas Varrak (aprillini 1995), Ülo Kaevats (teist korda) ja Hardo Aasmäe (alates 2002).
Digiteerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Valitsusliidu programmi aastateks 2007–2011 oli kirjutatud plaan toetada "Eesti entsüklopeedia" veebientsüklopeedia arendamist, "kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa".[1]
Septembris 2010 rahuldati MTÜ Entsüklopeedia taotlus 6,7 miljonile kroonile Euroopa Liidu struktuurifondist entsüklopeedia digiteerimiseks ja internetis avaldamiseks.[2] Digiteerimiseks eraldatud 400 000 eurot maksti otse töö tegijale monIT Solutions OÜ-le, mis võitis MTÜ Entsüklopeedia korraldatud riigihanke.[3]
28. augustil 2012 jõudis "Eesti entsüklopeedia" veebileht avalikkuse ette. Märksõnu on üle 90 000. Hardo Aasmäe sõnul oli see esimene etapp viiest. Veebiversiooni aluseks on EE ja "Väikese entsüklopeedia" materjalid, millele lisatakse rida muid leksikone: koostöös spordikoolituse ja -teabe sihtasutusega valminud "Eesti spordi biograafiline leksikon", koos Mereakadeemiaga valmiv "Mereleksikon" ja koos Teatriliiduga valmiv "Eesti teatri biograafiline leksikon". Faksiimilena on kättesaadavaks tehtud nii ENE kui ka ENEKE. Lisaks saab paljude märksõnade juures ajaloolise võrdluse huvides internetis avada ENE vastava lehekülje koopia.[3]
Entsüklopeedia elektrooniline versioon on kõigile veebis vabalt kättesaadav. 2019. aasta seisuga oli domeeni entsyklopeedia.ee omanikuks kirjastus Eesti Raamat.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited ja märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007-2011
- ↑ BNS, Eesti entsüklopeedia ilmub digitaalsel kujul internetis, Postimees, 27. oktoober 2010
- ↑ 3,0 3,1 Askur Alas "Eesti Entsüklopeedia iduneb internetis" Eesti Ekspress, 30. august 2012
- ↑ Domeeni entsyklopeedia.ee päring
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti entsüklopeedia" koduleht
- Sari "Eesti entsüklopeedia"
- Toomas Schvak: Eestikeelse entsüklopeedia tõus ja langus // DELFI, 11. august 2011
- Askur Alas, "Eesti Entsüklopeedia iduneb internetis" Eesti Ekspress, 30. august 2012
- Aasmäe patendib Eesti Entsüklopeedia kaubamärki MTÜ-le, Eesti Päevaleht, 22. oktoober 2012