Elizabeth Warren
| Elizabeth Warren | |
|---|---|
|
| |
| Ameerika Ühendriikide Senati liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 3. jaanuar 2013 | |
| Eelnev | Scott Brown |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Elizabeth Ann Herring |
| Sünniaeg |
22. juuni 1949 Oklahoma City, Oklahoma |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Alma mater |
Houstoni Ülikool Rutgersi ülikool |
| Autogramm |
|
Elizabeth Ann Warren (neiupõlvenimi Herring; sündinud 22. juunil 1949 Oklahoma Citys) on Ameerika Ühendriikide teadlane ja poliitik. Ta kuulub Demokraatlikku Parteisse ja esindab senatis Massachusettsi osariiki.
Varem töötas ta Harvardi õigusteaduse koolis (Harvard Law School) pankrotiseadusele spetsialiseerunud professorina. Warren on aktiivne tarbijakaitse propageerija ja tema töö tulemusena loodi Ameerika tarbijate finantskaitse büroo (U.S. Consumer Financial Protection Bureau). Ta on kirjutanud hulganisti akadeemilisi ja laiatarbe tekste ja annab tihti intervjuusid ameerika majanduse olukorra ja inimeste isikliku majandusliku hakkamasaamise teemadel.
Pärast 2008. aasta finantskriisi juhtis Warren Kongressi paneeli, mis loodi Pankade Probleemsete Varade Päästmise Programmi (Troubled Asset Relief Program; TARP) üle järelevalvet korraldama. 6. novembril 2012 võitis ta valimised ja sai Massachusettsi esimeseks naissoost senaatoriks.
Warren on teinud ettepaneku, et Ameerika Ühendriikide miinimumpalka tuleks tõsta 22 (või enama) dollarini tunnis, et palk käiks kaasas aja jooksul suurenenud tööviljakusega.[1]
2019. aasta 9. veebruaril andis Warren teada, et kavatseb 2020. aasta presidendivalimistel pürgida Ameerika Ühendriikide presidendiks.[2] 5. märtsil 2020 teatas Warren, et loobub presidendiks kandideerimisest.[3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Warren sündis Oklahoma Citys töölispere neljanda lapsena.[4] Kui ta oli 12-aastane, sai ta majahoidjast isa südamerabanduse. See tõi kaasa suured haigla- ja ravimiarved, aga ka palgakärpe, kuna isa ei saanud tervise tõttu enam endist tööd teha. Pere kaotas auto, kuna ei suudetud laenumakseid maksta. Warreni ema läks tööle Searsi kaubamaja kataloogitellimuste osakonda ja Elizabeth töötas ettekandjana oma tädi restoranis.[5]
Teismelisena võitis Warren Oklahoma osariigi keskkoolide väitlusvõistluse ja sai stipendiumi George Washingtoni Ülikooli. Pärast kaht aastat ülikoolis jättis ta pedagoogikaõpingud pooleli, et abielluda keskkooliaegse kallima Jim Warreniga.[6] Nad kolisid Houstoni, kus ta abikaasa töötas NASA insenerina. Seal astus Warren Houstoni Ülikooli, kust ta sai 1970. aastal kraadi kõnepatoloogiate ja audioloogia alal.[7]
Edasi kolisid Warrenid mehe töö tõttu New Jerseysse, kus Elizabeth astus õigusteadust õppima. 1976. aastal sai ta õigusteaduse doktori kraadi Rutgeri õigusteaduse koolist (Rutger School of Law-Newark).[8] Seejärel õpetas ta mitmes kõrgkoolis ja 1990. aastate alguses hakkas õpetama Harvardis.
Warrenid said kaks last, kuid lahutasid abielu 1978. aastal.[9] 1980. aastal abiellus Elizabeth Harvardi õigusteaduse professori Bruce Manniga, kuid jättis alles Warreni perekonnanime.[9] Warreni uurimishuvideks olid pankrot ja keskklassi kuuluvate inimeste rahaga ümberkäimine.[8] Ta on pankroti asjus nõustanud mitut riigiasutust.
Poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]TARP
[muuda | muuda lähteteksti]14. novembril 2008 määrati Warren juhtima viieliikmelist Kongressi paneeli, mis kontrollis majanduse erakorralise stabiliseerimise seaduse (Emergency Economic Stabilization Act) ellurakendamist.[10] Paneel andis iga kuu välja aruande, mis hindas valitsuse abipaketiga seotud programme.[11]
Tarbijate finantskaitse büroo
[muuda | muuda lähteteksti]Warren aitas oluliselt kaasa uue tarbijate finantskaitse büroo loomisele. Büroo asutamiseks vajalik seadus võeti vastu 2010, seejärel töötas Warren büroo kallal edasi ja nõustas Obamat. Siiski ei saanud Warren büroo juhiks, kuna vabariiklased arvasid, et ta oleks liiga agar reguleerija, ja olid Warreni vastu.[12][13] Büroo juhiks sai Richard Cordray.[14]
Senat
[muuda | muuda lähteteksti]14. septembril 2012 teatas Warren, et kandideerib senatisse. Senatisse kandideerimise kampaania ajal sai internetis populaarseks video, kus Warren vastab süüdistusele, nagu rikastelt suuremate maksude kogumine oleks "klassisõda". Warren juhtis tähelepanu sellele, et ükski ameeriklane ei ole saanud rikkaks, olemata sõltuv infrastruktuurist, mille maksis kinni ülejäänud ühiskond – kõigil on vaja teid, haridust (või haritud töötajaid), politseid.[15]
Ärimaailmale Warreni senatisse kandideerimine ei meeldinud. Augustis 2012 ütles Rob Engstrom USA Kaubanduskojast, et "ükski teine 2012 kandidaat ei kujuta endast vabale ettevõtlusele suuremat ohtu kui professor Warren".[16]
Warren lõi endast piiramisrõngas oleva keskklassi kaitsja kuvandi. Ta ütles, et "inimestel on tunne nagu oleks süsteem ebaõiglaselt nende vastu sätitud. Ja nüüd tuleb valus osa: neil on õigus. Süsteem ongi ebaõiglaselt sätitud". Warren ütles, et Wall Streeti tegevjuhid "lõhkusid ära meie majanduse ja hävitasid miljoneid töökohti", kuid sellegipoolest "käivad nad tähtsa näoga Kongressis ringi, ilma igasuguse häbita, nõuavad teeneid ja käituvad, nagu me peaksime neile tänulikud olema".[17]
Warren kogus kampaania tarbeks 42 miljonit dollarit, mis oli 2012. aasta senativalimiste rekordsumma. Enamus rahast kogunes väikeannetustena.[18]
6. novembril 2012 toimunud valimistel sai Warren 53,7% häältest ja sai Massachusettsi senaatoriks.
Detsembris 2012 sai Warren koha senati panganduskomitees, mis teostab järelevalvet panganduse üle.[19] Oma esimesel istungil 14. veebruaril 2013 ärgitas Warren mitut panganduse reguleerijat vastama küsimusele, millal nad viimati mõne Wall Streeti panga kohtusse andsid, ja teatas: "Ma olen tõsiselt mures selle pärast, et "liiga suur, et ebaõnnestuda" on muutunud "liiga suureks, et kohtu alla anda"." Videod Warreni küsimuste esitamisest said populaarseks: neid vaadati veebis mõne päevaga üle miljoni korra.[20]
Märtsis 2013 küsis Warren ühel panganduskomitee istungil rahandusministeeriumi ametnikelt, miks HSBC panga vastu polnud esitatud kriminaalsüüdistusi seoses panga kaudu toimunud rahapesuga. Ametnikud hoidsid vastamisest järjepidevalt kõrvale ning silmanähtavalt endast väljas Warren võrdles rahapesu uimastite omamisega, öeldes, et "kui jääd vahele untsi (28,35 grammi) kokaiiniga, on tõenäoline, et lähed vangi… Aga tuleb välja, et kui pesed narkokartellide jaoks puhtaks pea miljard dollarit ja rikud rahvusvahelisi sanktsioone, maksab su firma trahvi ära, sina ise aga lähed koju ja magad öösel rahulikult omas voodis".[21]
2013. aasta mais tutvustas Warren oma esimest seaduseelnõu: üliõpilaslaenude õigluse seaduse eelnõu (Bank on Student Loans Fairness Act), mis lubaks üliõpilastel laenata raha sama kursiga nagu Goldman Sachsi ja J.P. Morgan Chase'i sugused pangad föderaalvalitsuselt laenates.[22]
Enne 2016. aasta presidendivalimisi spekuleeriti teemal, kas Warren kandideerib presidendiks. Warren ei kandideerinud[23], vaid toetas Hillary Clintoni kandidatuuri.[24] Ta oli Donald Trumpi häälekas kriitik juba enne viimase presidendiks saamist.[25][26]
2018. aasta 6. novembril toimunud valimistel sai ta Massachusettsi valijailt mandaadi neid Senatis edasi esindada. Warreni poolt hääletas 61 protsenti valijaist, tema vastaskandidaadi, vabariiklase Geoff Diehli poolt 36 protsenti.[27]
2020. aasta presidendivalimiste kampaania
[muuda | muuda lähteteksti]9. veebruaril 2019 andis Warren teada, et kavatseb kandideerida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel.
Ta pidas oma kampaania avakõne Massachusettsi osariigi Lawrence'i linnas. Lawrence on tuntud selle poolest, et 1912. aastal toimus seal suur streik, kus töölised protestisid palgakärpe vastu. Warren kutsus kuulajaid üles oma õiguste eest seisma.[28]
Ta ütles ka, et Trumpi administratsioon on kõige korrumpeerunum valitsustest, mida tänapäeva inimeste silmad on näinud.[28]
Raamatuid
[muuda | muuda lähteteksti]Koos tütar Amelia Tyagiga kirjutas Warren raamatu "The Two-Income Trap: Why Middle-Class Mothers and Fathers Are Going Broke", milles juhib tähelepanu sellele, et arvestades vahepealset inflatsiooni teenib tänapäeval täiskoormusega töötav töötaja vähem raha, kui teenis 30 aastat tagasi täiskohaga töötanud inimene. Kuigi nüüdisajal kulutavad pered vähem riietusele ja kodumasinatele, on kulutused sellistele esmatähtsatele asjadele nagu kodulaenumaksed, tervishoid, transport ja lastehoid oluliselt suurenenud. Selle tulemusel ei suuda pered isegi kahe palgateenija olemasolul enam säästa ja jäävad üha rohkem võlgu.[29]
2014. aastal ilmunud raamatus "A Fighting Chance" jutustab Warren autobiograafia vormis oma kogemustest poliitikas – kuidas kunagisest tagasihoidliku päritoluga tüdrukust sai pankroti uurimisele pühendunud õigusteaduse professor ja senaator. Ta kirjeldab seal finantsasutuste ebaausaid tegutsemispraktikaid ja seletab pankrotti puudutavat seadusandlust. Warreni nägemuses on finantsasutused tavainimeste taskust iga viimase kui sendi kätte saamise nimel valmis riigi hukatusse ajama ja saavad sealjuures abi kuulekatelt poliitikutelt. Ta toob näiteid raskustest, millesse pangad on inimesi ajanud. Näiteks kirjutab ta seal 80. eluaastates Florast, kelle jaoks hüpoteeklaenu võtmine lõppes autos elamisega.[30] Raamatu pealkiri viitab nüüdseks möödanikuks saanud ajale, mil ka kehvematest oludest pärit perekondadel oli kõvasti vaeva nähes ja reegleid järgides võimalik end üles töötada.[31]
2017. aastal ilmus raamat "This Fight is Our Fight: The Battle to Save America's Middle Class", milles Warren kutsub lugejaid üles võitlema Ameerika keskklassi päästmise nimel.[32]
Seisukohti
[muuda | muuda lähteteksti]Warrenit tuntakse kirgliku ja südika lihtinimeste kaitsjana ning teda on nimetatud ka populistiks.
Ta on öelnud näiteks: "Perekondi pressitakse tugevamalt kui eales varem. Üle terve maa lükatakse perekondi täitsa ääre peale. Meie ainus võimalus on, et need perekonnad pöörduvad valitsuse poole ja ütlevad: ma nõuan, et te töötaks minu jaoks, mitte miljardäride jaoks, mitte miljonäride jaoks. Et te töötaks minu jaoks. Et te paneks paika reeglistiku, mis annab mulle võimaluse, mis annab mu lastele võimaluse, mis annab mu lastelastele võimaluse" ja "Valitsus töötab nende heaks, kes suudavad oma hääled kuuldavaks teha. Ja hääled tehakse enamasti kuuldavaks lobistide abil, kampaaniaannetuste abil. Ja see tähendab, et üha uuesti ja uuesti ja uuesti on asjad rikaste ja võimsate poole kaldu. Iga uus reegel toob veel natuke, väikese nõksu, väikese avause, väikese seaduselünga nende jaoks, kes saavad elus hästi hakkama. Ja see on meie keskklassil, meie töötavatel perekondadel jalad alt löönud. See võtab meie järgmiselt põlvkonnalt lootuse ära. See probleem tuleb meil lahendada ja meil tuleb see lahendada kohe praegu."[33]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Cheryl K. Chumley. "Take it to the bank: Sen. Elizabeth Warren wants to raise minimum wage to $22 per hour". Washington Times. 18.03.2013.
- ↑ Elizabeth Warren kicks off presidential bid with challenge to super wealthy — and other Democrats. CNN. 09.02.2019
- ↑ "Elizabeth Warren, Once a Front-Runner, Drops Out of Presidential Race". The Newy York Times. Vaadatud 6. november 2020.
- ↑ Suzanna Andrews. "The Woman Who Knew Too Much". Vanity Fair. November 2011.
- ↑ "Elizabeth Warren". The Huffington Post.
- ↑ Mark Pittman & Rob Ivry. "Warren Winning Means No Sale If You Can't Explain It". Bloomberg. 19.09.2009.
- ↑ Charles Pierce. "Bostonian of the Year". Boston Globe. 20.12.2009.
- ↑ 8,0 8,1 Harry Kreisler. "Conversation with Elizabeth Warren". Conversations with History. Institute of International Studies, University of California, Berkeley. 08.03.2007.
- ↑ 9,0 9,1 Jane Kim. Mallie "10 Things You Didn't Know About Elizabeth Warren". U.S. News and World Report. 04.10.2010.
- ↑ "What Does $700 Billion Buy Taxpayers?". Fresh Air from WHYY. National Public Radio. 11.12.2008.
- ↑ Jodi Kantor "Behind Consumer Agency Idea, a Tireless Advocate". 25.03.2010.
- ↑ Edward Wyatt. "An Agency Builder, but Not Yet Its Leader". The New York Times. 04.07.2011.
- ↑ Andres Rosenthal. "Lousy Filibusters: Richard Cordray Edition". The New York Times. 08.12.2011.
- ↑ Helene Cooper. "Defying Republicans, Obama to Name Cordray as Consumer Agency Chief". The New York Times. 04.01.2012.
- ↑ Greg Sargent . "Class warfare, Elizabeth Warren style". The Washington Post. 21.09.2011.
- ↑ Noah Bierman "US Chamber calls Elizabeth Warren threat to free enterprise". The Boston Globe. 15.08.2012.
- ↑ Gregory J. Krieg ja Elizabeth Hartdield."Elizabeth Warren: The System is Rigged". ABC News. 05.09.2012.
- ↑ Amy Chozick. Massachusetts Maverick. A Fighting Chance by Elizabeth Warren. NYT. 24.04.2014.
- ↑ Brian Montopoli. "Elizabeth Warren assigned to Senate banking committee". CBS News. 12.12.2012.
- ↑ S. N. Lynch. "Senator Warren's rebuke of regulators goes viral". Reuters. 19.02.2013.
- ↑ Stephen Webster. "Warren: Drug possession warrants jail time but laundering cartel money doesn’t?". The Raw Story. 07.03.2013.
- ↑ Kayla Webley. "Elizabeth Warren: Students Should Get the Same Rate as the Bankers". Time. 10.05.2013.
- ↑ Warren reveals why she didn't run for president in 2016. The Hill. 13.04.2017
- ↑ Elizabeth Warren, Hillary Clinton meet after endorsement. CNN. 10.06.2016
- ↑ Elizabeth Warren Slams 'Loser' Donald Trump in Twitter Tirade. Vice News. 21.03.2016
- ↑ Warren blasts Trump; he calls her 'Pocahontas'. CNN. 25.05.2016
- ↑ Elizabeth Warren Wins Second Term In The U.S. Senate. WBUR 06.11.2018
- ↑ 28,0 28,1 Elizabeth Warren Launches Presidential Campaign: "Our Fight is For Big, Structural Change". Slate. 09.02.2019
- ↑ Elizabeth Warren ja Amelia Warren Tyagi (2005). "All Your Worth: The Ultimate Lifetime Money Plan". Free Press. pp. 1–12. ISBN 978-0-7432-6987-2.
- ↑ Maura Casey. Book Review: A Fighting Chance by Elizabeth Warren. Washington Post. 22.04.2014.
- ↑ Michael Jonas. ’A Fighting Chance’ by Eliabeth Warren. THe Boston Globe. 22.04.2014.
- ↑ Paul Krugman. Elizabeth Warren Lays Out the Reasons Democrats Should Keep Fighting. The New York Times. 18.04.2017
- ↑ Elizabeth Warren on Fighting Back Against Wall St. Giants. Intervjuu Bill Moyersiga. 06.09.2014.