Flamingo (perekond)
| Flamingo | |
|---|---|
|
Ees flamingo (Phoenicopterus ruber) ja taamal lõunaflamingo (P. chilensis) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Flamingolised Phoenicopteriformes Fürbringer, 1888 |
| Sugukond |
Flamingolased Phoenicopteridae Bonaparte, 1831 |
| Perekond |
Flamingo Phoenicopterus Linnaeus, 1758 |
Flamingo (Phoenicopterus) on flamingoliste seltsi flamingolaste sugukonna ainuperekond, kuhu arvatakse 6 liiki.
Flamingosid leidub nii lääne- kui ka idapoolkeral, arvukamalt küll esimeses. Ameerikas elab neli ja Vanas Maailmas kaks flamingoliiki.
Liigid ja alamliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Phoenicopterus andinus ehk Phoenicoparrus andinus (koldjalg-flamingo)
- Phoenicopterus chilensis ehk Phoenicopterus ruber chilensis (lõunaflamingo)
- Phoenicopterus jamesi ehk Phoenicoparrus jamesi (lühinokk-flamingo)
- Phoenicopterus minor ehk Phoeniconaias minor (väikeflamingo)
- Phoenicopterus ruber (flamingo)
- Phoenicopterus ruber ruber (punaflamingo)
- Phoenicopterus roseus ehk Phoenicopterus ruber roseus (heleflamingo)
Sugulus
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingodel pole lähisugulasi, seetõttu kuuluvad nad eraldi seltsi. Suhteliselt palju sarnasusi on pütiliste ja flamingoliste vahel.
Käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingod seisavad sageli ühel jalal, teine jalg on samal aja tõmmatud keha alla. Võimalik, et seistes ühel jalal võib lind säästa rohkem kehasoojust, kuna nad veedavad palju aega külmas vees. Noortel flamingodel on hall sulestik, kuid täiskasvanutel ulatub värvistik heleroosast kuni helepunaseni. Täiskasvanud saavad oma värvi vees sisalduvatelt bakteritelt ning see näitab kui hästi nad on toitunud.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingod filtreerivad soolasest veest krevette ja sinivetikaid. Nende nokad on kohandatud muda filtreerimiseks. Flamingod, kelle ainus toit on sinivetikad, on tumedama värvusega võrreldes nendega, kes seda söövad vähem.
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingod on väga kokkuhoidvad linnud, kes elavad kolooniates, kuhu võib kuuluda tuhandeid linde. Flamingode gruppides on isas- ja emaslindude arv enam-vähem võrdne. Nende vaheline side on nõrgem gruppides, kus on rohkem flamingosid.
Sigimine
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingod otsivad pesakoha, mille valivad tavaliselt emased. Osad flamingod üritavad teha pesa, varastades teiselt paarilt pesapaiga. Flamingod kaitsevad väga tigedalt oma pesapaika, kui keegi üritab seda varastada. Pärast poegade koorumist annavad täiskasvanud flamingod poegadele „piima“. See sarnaneb imetajate piimaga, kuid on pooltahke ja sarnaneb pisut kodujuustuga. See on väga palju suurema valgu- ja rasvasisaldusega kui imetajate piim. Samuti sisaldab see palju antioksüdante ja immuunsust suurendavaid tegureid. Nii isas- kui ka emasloomad toodavad piima ja saavad sellega oma järglasi toita. Elu esimese kuue päeva jooksul jäävad pojad pesapaika. Umbes 7–12 päeva pärast hakkavad pojad pesast välja liikuma, et uurida ümbrust. Kaks nädalat pärast koorumist liituvad pojad ühisesse gruppi, kus võib olla tuhandeid flamingopoegi. Paljud pojad hukkuvad röövloomade tõttu.
Huvitavaid fakte
[muuda | muuda lähteteksti]Vanad roomlased pidasid flamingo keelt delikatessiks.
Andide kaevurid tapsid palju flamingosid, saamaks neilt rasva, millega arvati ravitavat tuberkuloosi.
Vanad egiptlased uskusid, et flamingod on jumal Ra maapealsed esindajad.
Sageli kujutatakse flamingosid kunstis.
Roosast plastist flamingod on väga populaarsed aiakaunistused Ameerika Ühendriikides.
Flamingo on Bahama rahvuslind.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Flamingosid leidub põhiliselt Lõuna-Aafrika lõunaosas ja suurel määral Aafrika kaguosas, kuid ka mujal.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Flamingo |