Franz Boas

Franz Boas
Sünniaeg	9. juuli 1858 Minden (Preisi kuningriik)
Surmaaeg	21. detsember 1942 (84-aastaselt) New York
Alma mater	Kieli ülikool
Amet	kunstiajaloolane, etnograaf
Koduleht	http://www.franz-boas.com
Autogramm

Franz Uri Boas (9. juuli 1858 – 21. detsember 1942) oli Saksa juudi päritolu Ameerika antropoloog. Boasi peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks.

Elukäik

Franz Boas sündis Saksamaal Mindeni väikelinnas. Tema vanemad olid valgustusliku vaimuga, nad ei järginud enam juudi usukombeid ega tahtnud ka hakata kristlaseks. Franz Boas õppis Heidelbergi ja Bonni ülikoolides matemaatikat, füüsikat ja geograafiat. 1881 kaitses ta Kieli ülikoolis doktoritööd füüsika alal, käsitledes vee optilisi omadusi.

Seejärel hakkas Boas rohkem huvituma filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast. Neil aladel polnud tal aga põhjalikku väljaõpet ja seepärast pöördus Boas uuesti geograafia poole. Tollal vaidlesid Saksa geograafid küsimuse üle, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883–1884 viibis Boas esimest korda välitöödel Baffini saare inuittide juures. Tema eesmärk oli kirjeldada inuittide elukeskkonda ja võrrelda seda rahva teadmistega. Boas õppis kõnelema inuktituti keelt, käis põliselanikega koos jahil ja kuulas õhtuti nende lugusid. Ta taipas, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, sest vahepeal toimib olulise mõjutajana kultuuripärimus.

1886. aastal kaitses Boas habilitatsiooniväitekirja "Baffin-Land" ("Baffini maa"), ja 1888 avaldas uurimuse "The Central Eskimo" ("Keskalade eskimod"). Samal ajal hakkas ta huvi tundma Loode-Ameerika rahvaste vastu ja käis 1886. aastal Vancouveri saarel. 1887. aastal asus Boas elama New Yorki. Sestpeale viibis ta kuni 1900. aastani suviti välitöödel Vaikse ookeani rannikul, keskendudes eriti kvakiutli keele ja kultuuri jäädvustamisele. Boasi tähtsaks kaastööliseks sai tlingiti-šoti päritolu George Hunt, kellele Boas õpetas oma meetodit kohalike keelte kirjapanekuks. Kogutud materjali avaldas Boas hulgas monograafiates ja artiklites, millest tähtsamad on "The Social Organization and Secret Societies of the Kwakiutl Indians", 1897 ("Kvakiutli indiaanlaste ühiskonnakorraldus ja salaseltsid") ning "Kwakiutl Culture as Reflected in Mythology", 1935 ("Kvakiutli kultuuri kajastumine mütoloogias").

1895 nimetati Franz Boas Ameerika loodusloomuuseumi (AMNH) assistent-kuraatoriks etnoloogia ja somatoloogia alal (lahkus sealt 1905). 1896 sai Boas New Yorgi Columbia ülikooli füüsilise antropoloogia õppejõuks ja 1899 antropoloogia professoriks. Columbia ülikoolis hakkas Boas rakendama nn nelja välja jaotust (four-field approach), mille järgi antropoloogia jaguneb kultuuriantropoloogiaks, füüsiliseks antropoloogiaks, antropoloogiliseks keeleteaduseks ja eelajalooliseks arheoloogiaks. Neid antropoloogiavälju tuli Boasi arvates uurida erinevate meetoditega, vastavalt väljade spetsiifikale. Boas ise jõudis tegutseda kõigil neljal väljal. Nelja välja jaotus levis Ameerika ülikoolides Boasi õpilaste kaudu ja püsib valdavalt tänini.

Boas pooldas Ameerika antropoloogide ühingu (AAA) asutamist professionaalse organisatsioonina. 1902 asutati ühing aga teistel alustel, Boas valiti asepresidendiks. Boas vastustas elu lõpuni antropoloogide värbamist "luurajateks" sõjalistel eesmärkidel. See probleem on jätkuvalt aktuaalne, sest USA sõjavägi on kasutanud antropoloogilisi eksperte Afganistanis ja Iraagis (nn Human Terrain System).

Franz Boas õpetas Columbia ülikoolis 1936. aastani. Tema kõige tuntumad õpilased on Alfred L. Kroeber, Edward Sapir, Margaret Mead, Ruth Benedict, Paul Radin, Alexander Lesser ja Gene Weltfish.

Kultuurirelativism

Franz Boasi kultuurirelativism lähtus saksa valgustuse ja romantismi traditsioonist. Juba Johann Gottfried von Herder oli väitnud, et rahvad erinevad üksteisest samavõrd kui inimesed, ja kõnelnud mitmuslikult "kultuuridest". Kultuure tuleb Herderi meelest näha iseseisvate tervikutena, üht kultuuri ei tohi hinnata teise kultuuri mõõdupuuga ja ühtki rahvast ei tohi sundida käituma võõra kultuuri nõuete järgi.

Kultuuriantropoloogia algab eeldusest, et kultuure peab olema palju, sest muidu ei saaks neid üksikult kirjeldada ega omavahel võrrelda. See eeldus võeti üldiselt omaks tänu Franz Boasi ja tema õpilaste töödele. Tänapäeval peetakse kultuuride paljusust enesestmõistetavaks ja seetõttu on Boasi panust hiljem sageli alahinnatud.

Boasi eesmärk oli kirjeldada kultuure nõnda, nagu seda seestpoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale (primitiivsusest tsivilisatsioonini), läbides samu ebatäielikke arengufaase. Boasi järgi on iga kultuur iseeneses ühtne ja täiuslik, kuigi ta koosneb erisuguse päritoluga elementidest. Samal ajal toetas Boas Charles Darwini evolutsiooniteooriat, mis põhineb empiirilistel vaatlustel ega väida, et kõik elusolendid peaksid läbima ühesuguse astmelise arengu.

Ameerika looderannikul töötades avastas Boas, et rahvaste füüsilised eripärad ei lange kokku keelerühmadega ja kumbki neist ei ole seotud kultuuriliste elementide levikuga. Kultuuri mõiste võimaldas seletada rahvastevahelisi erinevusi, mida varem oli püütud seletada rassi mõiste abil. Boas lõi kultuuri, keele ja rassi mõisted lahku, näidates, et need on üksteisest sõltumatud. Hiljem (1910) võttis Boas kasutusele kultuuriareaali mõiste (culture area), jagades Põhja-Ameerika kultuurid seitsmeks areaaliks (eskimo areaal, looderannik, lääneplatoo-Mackenzie jõgikond, California, tasandikud, ida metsaalad, edelaareaal).

Tunnustus

• 1903 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
• 1924 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks

Teoseid

• "The Central Eskimo" (1888)
• "The Social Organization and Secret Societies of the Kwakiutl Indians" (1897)
• "The Mind of Primitive Man" (1911, e. k. "Primitiivne teadvus", 2013)
• "Handbook of American Indian Languages" (1911–1922)
• "Anthropology and Modern Life" (1928)
• "Kwakiutl Culture as Reflected in Mythology" (1935)
• "Race, Language and Culture" (1940)
• "Race and Democratic Society" (1945)

Välislingid

• Aet Annisti arvustus Franz Boasi "Primitiivse teadvuse" eestikeelsele tõlkele (vaadatud 29.05.2016)
• Teit-Boas Digitization Project
• American Anthropological Association