Kaalikas
Kaalikas | |
---|---|
Kaalikas Brassica napus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae Brassica napus |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
Perekond |
Kapsasrohi Brassica |
Liik |
Raps Brassica napus |
Alamliik |
Kaalikas |
Trinaarne nimetus | |
Brassica napus ssp. napobrassica L. |
Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesel aastal kasvatab kaalikas lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga 1–1,5 m pikkuse õisikuvarre, õitseb ja annab seemne.
Suurem osa kaalika juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Vili on lapiku või ümarlapiku kujuga. Koor on alumisel osal kollane, maapealsel osal hallikas- kuni kollakasroheline või violetjas. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane ja normaalsetes tingimustes kiududeta.
Lehed on sügavalt lõhestunud, pikarootsulised kaetud vahakirmega, hallikas- või sinakasrohelised.
Õisik on harunev pööris püstise varre otsas. Õied on kollased, sisaldavad rohkesti nektarit.
Vili on kõder. Seemned väikesed, tumepruunid.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Vana kultuurtaim, mis pärineb Kesk- ja Põhja-Euroopast.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju.
Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 22.12.2010.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kaalikas |