Kairo
| See artikkel on Egiptuse pealinnast; kunstniku kohta vaata artiklit Kairo (Tartu tänavakunstnik); mehenime kohta vaata Kairo (eesnimi) |
| Kairo | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
Ülalt alates vasakult paremale: vaade Niilusele, Ibn Tuluni mošee, Muizzi tänav, Talaat Harb, Azhari park, Empaini palee, Kairo tsitadell | |||
|
| |||
|
Pindala: 528 km² | |||
|
Elanikke: 9 606 916 (1.07.2018)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 30° 3′ N, 31° 14′ E | |||
|
| |||
Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanike arv linnastus on ligi 30 miljonit.
Kairo vanalinn kuulub 1979. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, veidi lõuna pool sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal.
Kairo läheduses asub tänapäeval palju teisigi suuri linnu: edelas Giza, põhjas Shubrā al-Khaymah ja Qaljūb ning lõunas Al-Ḩawāmidīyah ja Al-Badrashayn.[2]
Üle Niiluse on rajatud palju sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Antiikajal ei voolanud Niilus päris tänapäevases sängis ja Kairo jäi jõest eemale, mistõttu polnud võimalik sinna linna rajada. Kairost 19 km lõunas asus Vana-Egiptuse üks pealinnu Memphis.
4. sajandi alguses hakkas Memphise tähtsus vähenema. Rooma riik rajas Niiluse idakaldale kindluse, mille ümber kasvas asula. Seda kindlust nimetatakse Babüloni kindluseks ja see on tänapäeva Kairo vanim ehitis. See asub ühtlasi koptide kultuuriline keskus – koptid on 4. sajandil kristlusest lahknenud usuvoolu järgijad. Kindluse müüride vahel asuvad paljud Kairo kopti kirikud, näiteks Rippuv kirik.
641. aastal vallutasid moslemid Egiptuse. Samal aastal laskis Kalifaadi väejuht 'Amr ibn al-'As rajada Egiptuse jaoks uue pealinna, mille nimeks sai Al-Fusţāţ (Vana-Kairo). Al-Fusţāţ asus üsna Kairo lähedal ja on tänapäeval Kairo linnaosa. Seni oli Egiptuse pealinn olnud Aleksandria. Al-Fusţāţ sai ka islami keskuseks Egiptuses ja sinna rajati 'Amr ibn al-'Asi mošee, mis oli Egiptuse esimene mošee. Sellest ajast peale on Kairos olnud ja on tänapäevani sellenimeline mošee, kuigi see on korduvalt hävinud või hävitatud ja korduvalt ümber ehitatud.
750. aastal vallutasid Egiptuse abassiidid ja viisid pealinna Al-Fusţāţist pisut põhja pool olevasse Al-Askarisse. Tänapäevaks on see linn Al-Fusţāţiga kokku kasvanud ja kuulub samuti Kairo territooriumile. 868. aastal hõivasid Egiptuse tuluniidid ja viisid Egiptuse pealinna samal aastal veel kaugemale põhja Al-Qatta'isse, kuid ka see asub tänapäeva Kairo maa-alal. 905. aastal võtsid Abassiidid Egiptuse tagasi, hävitasid kogu Al-Qatta'i (välja arvatud selle mošee) ja viisid pealinna Al-Askarisse tagasi.
Aastal 969 vallutasid linna Tuneesiast pärit fatimiidid ja hakkasid tänapäeva Kairo kohale uut linna rajama. 973. aastal tõid nad sinna üle riigi pealinna. Samal aastal nimetasid nad rajatava linna Kairoks Marsi järgi, mis sel ajal olevat seniidis olnud. Nad asutasid Kairosse Al-Azhari ülikooli, mille tõttu Kairo kujunes Egiptuse haridus- ja filosoofiakeskuseks.
12. sajandi keskel vallutasid linna seldžukid. Saladin, kes määrati 1169 Egiptuse vesiiriks, ja tema järeltulijad laiendasid linna ja rajasid ka Kairo kindluse. 1171 kukutas Saladin fatimiidid ja asutas aijubiidide dünastia, mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks Egiptuse sultaniks. 1250 tulid Egiptuses võimule mamelukid.
Veelgi suurendas Kairo tähtsust Bagdadi rüüstamine 1258. Järgmise 250 aasta jooksul oli Kairo Lähis-Ida, aga võib-olla kogu maailma teadus- ja kunstikeskus. Seal õitses ka vürtsidega kauplemine. Arvatavasti oli Kairo aastail 1315–1348 maailma suurim linn väljaspool Hiinat.[3] Sel ajal elas Kairos ligi pool miljonit inimest.
Must surm laastas Kairot rängalt. Ajavahemikul 1348–1517 esines rohkem kui 50 katkupuhangut. Neist esimene oli kõige rängem ja selles hukkus 40% linlastest, 200 tuhat poolest miljonist. Linna staatust vähendas ka Vasco da Gama avastatud meretee Indiasse ümber Hea Lootuse neeme, mis võimaldas vürtsidega kaubelda ilma araablastele tollimaksu maksmata. Siiski läbisid linna endiselt teed, mille kaudu kaubeldi kohviga, samuti läbisid igal aastal Kairot paljud palverändurid, kes olid teel Mekasse või sealt tagasi pöördumas.
1517. aastal vallutas Osmanite impeerium Selim I juhtimisel Kairo. Kairo lakkas olemast iseseisva riigi pealinn, ta oli üksnes İstanbulile alluva provintsi keskus. 17. sajandil taastasid mamelukid sisuliselt iseseisvuse, ehkki jäid nominaalselt Osmanite vasallideks.
Napoleon vallutas Egiptuse 1798 ja Kairo alistus lahinguta. 1800. aastal tapeti asevalitseja Jean Baptiste Kléber ja Prantsuse okupatsioon lõppes sellega. Egiptusesse ei jäänud sellest suuri mõjusid. 1805. aastal sai Egiptuse asekuningaks albaanlane Muhammad Ali, kes oli sellel kohal kuni oma surmani 1848.
1851. aastal sai linn raudteeühenduse Aleksandriaga. Suuresti aitasid Egiptuse arengut 1869. aastal avatud Suessi kanal ja selle riigistamine 1956.
Asekuningate tehtud suured võlad suurendasid Egiptuse kontrolli selle piirkonna üle ja see lõppes Egiptuse koloniseerimisega Suurbritannia poolt 1882. 1914 kuulutati Egiptus Suurbritannia protektoraadiks. Kuigi Egiptus sai 1922 iseseisvaks, jäid Briti väed Egiptusse kuni 1956. aastani.
26. jaanuaril 1952 puhkes Kairo kesklinnas tohutu tulekahju. Selle põhjustamise eest ei suudetud kedagi vahistada. Maha põles peaaegu 700 kauplust, kino, kasiinot ja hotelli. Kuid linn taastati ja tema kasv ei peatunud.
12. oktoobril 1992 toimus Kairos maavärin, milles hukkus 545 inimest ja 50 tuhat inimest jäi kodutuks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.citypopulation.de/Egypt-Cities.html
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 104
- ↑ Kevin Shillington. "Encyclopedia of African History". New York: Taylor & Francis 2005. ISBN 1579584535, lk. 199