Mine sisu juurde

Kassipoeg

Allikas: Vikipeedia

Kassipoeg on noor kass.

Kuna vastsündinud kassipojad on abitud, sõltuvad nad täielikult emast. Nad suudavad vaid vaikselt häälitseda, andes emale märku, et on näljased. Pärast kahte nädalat hakkavad kassipojad kiiresti kasvama ja arenema ning alustavad ka maailma avastamist. Kassipoegade areng on kõige intensiivsem esimesed kaheksa elukuud. Pärast seda kasv aeglustub ja kassid jõuavad täiskasvanuikka. Ilusti kasvatatud ja kodustatud kassid on sotsiaalsed lemmikloomad ehk üldjuhul naudivad inimeste seltsi.[1]

Kassipoeg mängib taimega

Kaslaste pesakond koosneb tavaliselt kahest kuni viiest kassipojast, kuid esineb ka rohkem kui kümne kassipojaga pesakondi. Kassipojad sünnivad pärast 64–67 päeva kestnud tiinust. Keskmine tiinuse pikkus kassidel on 66 päeva.[2] Esimestel nädalatel pole kassipojad võimelised iseseisvalt urineerima ega roojama, selleks peab neid ema oma keelega stimuleerima. Samuti ei suuda kassipojad esimesed kolm nädalat oma kehatemperatuuri reguleerida. Seega, kui nende ema ei hoia neid soojas, siis võivad kassipojad surra hüpotermiasse, sest nende kehatemperatuur sündimisel on alla 27 °C. Emapiim on kassipoegade normaalse arengu ja toitainete saamiseks väga oluline. Ternespiim kannab vastsündinud kassipoegade kehasse antikehad, mis kaitsevad kassipoegi infektsioonhaiguste eest.[3] Kassipojad avavad silmad tavaliselt seitse kuni kümme päeva pärast sündimist. Algul on nende reetina nõrgalt arenenud ja nende nägemine on selle tõttu halb. Seetõttu tuleb hoida neid ereda valguse eest. Kassipoegade silmad on sündides sinist värvi ja hakkavad muutuma kolmandal nädalal, millal avanevad ka kassipoegade kõrvad. Kolm nädalat pärast sündimist hakkavad kassipojad liikuma. Esialgu on nad kohmakad, kuid nädalaga suudavad nad tasakaalu paremini hoidma õppida. Sellel ajal hakkavad kassipojad vaikselt ka iseseisvalt roojama ja urineerima. See on sobiv aeg, et kassipojale tutvustada liivakasti. Viiendal nädalal võib kassipoegadele pakkuda ka tahket toitu. Kassipoegade võõrutamine enne kuuendat elunädalat põhjustab neile stressi ja võib põhjustada käitumishäireid edaspidides elus. On normaalne, kui kassipoeg imeb rohkem kui kümme nädalat. Kui kassipojad on edukalt emast võõrutatud ja saavad iseseisvalt hästi hakkama ja on sotsiaalsed, siis võib neid steriliseerida ning hakata neile uut kodu otsima.[1]

Kassipoja ellujäämisinstinktid on tugevad. Kohe pärast sündi püüavad vastsündinud leida ema ternespiimavarusid, mis toetavad nende immuunsüsteemi. Esimese paari nädala jooksul toitub kassipoeg neli kuni kuus korda päevas. Kolmandal ja neljandal nädalal toitumisvajadused muutuvad. Emasloom hakkab tootma vähem piima ja poegade võime laktoosi taluda väheneb.[4] Viiendast ja kuuendast elunädalast hakkavad kassipojal kasvama piimahambad ja ta hakkab lisaks nõudma tahket toitu.

Soovitatud valgutase on toitumiseksperdid kindlaks määranud ja avaldanud NRC-dena (toitainete võrdlusdiagrammid). Diagrammid on kokku pandud rahuldades looma vajadusi asendamatute aminohapete järele ja järgides lämmastiku tasakaalu.[5] 26% kassipoja toidust peaks moodustama proteiin.[6] Optimaalse jõudluse tagamiseks peaks noor kass enda toidust kätte saama 30% histidiini ja 15% trüptofaani.[7]

Süsivesikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Kassidel ei ole süljes amülaasi, mis aitaks alustada süsivesikute seedimist. Lisaks toodab nende kõhunääre vähe pankrease ensüüme. Siiski on neil peensooles isomaltaas, maltaas ja sahharoos, mis aitavad kaasa süsivesikute seedimisele.[8] Kassipoeg on kasvav organism, mistõttu vajab ta ellujäämiseks suures koguses energiat.[9] Süsivesikud on kerge energiaallikas ja kuigi täiskasvanud loomad enda igapäevasesse toitu palju süsivesikuid ei vaja, siis kassipojale on need ellujäämiseks olulised. Süsivesikute ainevahetus tekitab kehale soojust ja annab ehitusplokke teistele toitainetele, nagu C-vitamiin, asendamatud aminohapped.[10]

Rasvad (tuntud ka kui lipiidid) annavad asendamatuid rasvhappeid, mis on keha funktsioonide jaoks üliolulised.[11] Need toimivad transpordimolekulidena ja aitavad läbi viia närviimpulsse. Asendamatud oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped on olulised ka naha ja karvkatte tervisele, haavade paranemisele ja põletikele. AAFCO rasva miinimum kõigis kassitoitudes on 9% kuivaine baasil. Oluliselt suurem rasvasisaldus võib sobida kassidele, kes on väga aktiivsed või kellel on raskusi oma kehakaalu säilitamisega. Kehakaalu langetamiseks mõeldud dieedid sisaldavad tavaliselt vähem rasva võrreldes täiskasvanute kassitoitudega.[12]

Vesi moodustab suurema osa kassi kehast ja on oluline peaaegu iga metaboolse funktsiooni jaoks. Kodukassid on arenenud nii, et nad saavad suurema osa oma veest toidust, mitte veekausist. Terved kassid vajavad üldiselt umbes 52–65 milliliitrit vett ühe kilogrammi kehakaalu kohta, kuid see hõlmab nii seda, mida nad saavad toidust, kui ka veekausist. Kassid, kes söövad ainult konservitoitu, võivad vajada väga vähe lisavett.[12]

Terviseprobleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kassipojad on haigustele ja parasiitidele rohkem vastuvõtlikud kui täiskasvanud kassid, kuna nende immuunsussüsteem ei ole veel nii tugev. Levinuimad ja kõige rohkem probleeme tekitavad terviseprobleemid, mille suhtes tuleks oma kassipoja puhul kindlasti silmad lahti hoida, on siseparasiidid, kirbud, ülemiste hingamisteede haigused, panleukopeenia ja fading kitten'i sündroom. Siseparasiidid ja kirbud on tavalised ning kergesti ravitavad, kuid just kassipoegade puhul võivad teha palju rohkem kahju, kui arvatakse. Ülemiste hingamisteede haigused on kasside seas tavalised ja põhilised surmapõhjustajad paarinädalaste kassipoegade seas. Panleukopeenia on raske haigus ka täiskasvanud kassile, mis tähendab, et kassipoegadele on sellesse viirusesse nakatumine eriti ohtlik ja tuleks varakult haiguse vastu vaktsineerida. Fading kitten'i sündroom esineb vaid noortel kassipoegadel ja on tihti eluohtlik, mistõttu on oluline teada võimalikke tekkivaid sümptomeid, mida oma kassipoja puhul jälgida.[viide?]

Siseparasiidid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kassipoja immuunsussüsteem ei ole nii tugev kui täiskasvanud kassil ja neil on suurem võimalus saada siseparasiidid.[13] Kõige tavalisemad parasiidid on kidaussid, ümarussid ja paelussid.

Tavalised sümptomid on söögiisu kadumine, krooniline oksendamine, köhimine, kõhulahtisus, tuhm karvastik, jõuetus, aneemia, veepuudus ja kõhu turse.[14]

Ümarussid on kassidel kõige tavalisemad siseparasiidid ja peaaegu iga kass saab need mingil hetkel oma elus, tavaliselt kassipojaeas. Kassipojad võivad isegi saada ussid oma emalt imetamise käigus. Kidaussid on teist tüüpi siseparasiidid, mis kinnituvad kassi soolestiku seintele, toituvad kassi verest ja levitavad oma mune kassi roojaga. Nad võivad kassipoegadel põhjustada aneemiat, kõhulahtisust ja kaalukaotust. Suur hulk neid usse võib olla surmav. Kassipojad peaks saama ussirohtu veterinaari pandud plaani järgi, tavaliselt iga kahe nädala tagant 2–8-kuuselt.[13]

Kirbud on üsna tavalised ja kergesti ravitavad. Kassipoeg võib saada kirbud väliskeskkonnast ja kirbud on väga kannatlikud oodates mitu kuud peremeesorganismi. Suur kirbukoloonia võib kassipoegade puhul viia potentsiaalselt surmava aneemiani. Karvas on võimalik näha kirpe või kirpude mustust – musti täpikesi, mis näeb välja nagu pipar. Kui kirpe purustada, muutuvad nad punaseks, kuna on nende sees on seeditud veri.

Sügelemine ja karva kaotus on tihe nähtus kirpudega kasside puhul, tavaliselt tagakeha piirkonnas.[viide?]

Ennetada aitab igapäevane kassipoja ülevaatus kirbukammiga, kindlasti anda kõigile kodus elavatele loomadele kirburohtu, tolmuimejaga koristada kõik põrandad ja mööbel ning regulaarselt pesta voodipesu kuuma veega.[13]

Kirpudega kassidele on nii retseptiravimeid kui ka käsimüügiravimeid. Kindlasti ei tohi kassipojale anda koerte ravimeid, kuna see võib kassidel viia haigushooni, mis võib olla surmav. Lisaks tuleks hoolikalt lugeda ravimi juhiseid ja neid täpselt järgida. Näiteks on juhisel kirjas, mis vanuses kassipojale võib ravimit anda.[15]

Ülemiste hingamisteede haigused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemiste hingamisteede haigused, nagu kasside kalitsiviirus ja herpesviirus, on põhilised kassipoegade surma põhjustajad, eriti kui kass on ainult paar nädalat vana. Ülemiste hingamisteede haigusi põhjustavad tavaliselt bakterid või viirused, mis kanduvad edasi teiste kasside aevastuse või väljahingamisega.[viide?]

Aevastamine on üks peamisi sümptomeid kasside ülemiste hingamisteede haiguste puhul. Vahest voolab kassipoegade silmadest ja ninast ka kollakat viskoosset eritist. Kui kassipojal on raske hingata või ta keeldub söömast on olukord tõsisem.

Sümptomite korral tuleb kassipoeg viia loomaarsti juurde. Kui kassipoeg sööb, joob ja tunneb ennast mugavalt, võib oodata ka järgmise päevani, kuid muul juhul on olukord erakorraline. Ülemiste hingamisteede haigusi on kassidel väga raske ravida, eriti viiruste põhjustatuid, kuna ei ole tõhusaid ravimeid viiruste tõrjeks.

Pärast viit kuni seitset päeva põdemist hakkavad kassidel ülemiste hingamisteede haigused vähenema, kuigi mõned võivad kauemaks jääda. Kasside herpesviirus võib lausa jääda kassi kehasse pidama ja hilisemas elus uuesti avalduda.[15]

Panleukopeenia (kassikatk)

[muuda | muuda lähteteksti]

Panleukopeenia on väga nakkav parvoviiruse põhjustatud haigus.[16] See on üsna haruldane, aga väga ebameeldiv ja võib olla surmav. See viirus ründab kassipoja immuunsussüsteemi, kuni sellest ei jää enam midagi alles, mis tähendab, et see haigus on peaaegu ravimatu.[15] Panleukopeenia mõjutab nii luuüdi rakke kui ka rakke soolestikus, mis võivad viia oksendamise, kõhulahtisuse, veepuuduse ja veremürgistuseni.[16] Panleukopeenia vaktsiin on ohutu, efektiivne ja regulaarselt antav. Panleukopeenia levib fekaal-oraalsel teel ja isegi mikroskoopilised kogused saastunud väljaheidet võivad seda haigust edasi kanda.

Panleukopeeniaga kassipojad on tavaliselt eluohtlikult haiged, kannatades oksendamise, puuduva söögiisu ja kohutava limase valge kõhulahtisuse käes.

Kassipojad, kes põevad panleukopeeniat, peavad olema kliinikus ja isoleeritud, et nad ei levitaks viirust. Veterinaarid tihti annavad neile antibiootikume sekundaarsete infektsioonide ennetuseks ja palju vedelikku. Kahjuks kassipojad, kes põevad panleukopeeniat, tihti eutaneeritakse.[15]

Fading kitten'i sündroom

[muuda | muuda lähteteksti]

Fading kitten'i sündroom ilmneb kassipoegadel, kelle tervis hakkab halvenema elu esimese paari nädala jooksul. See periood kestab tavaliselt umbes neli kuni viis nädalat, mille kestel on kassipojad haigustele kõige vastuvõtlikumad. Kassipoeg, kellel on fading kitten'i sündroom, võib järsku haigeks jääda, torpiidseks muutuda või surra, isegi kui varasemaid märke haigusest polnud ilmnenud.

Kindlat põhjustajat fading kitten'i sündroomile pole tihti võimalik leida. Tegelikult umbes 80% juhtudest jääb diagnoosimata ja veterinaarid ei saa kindlalt öelda, miks mõned kassipojad jäävad haigeks ja surevad ning mõned mitte. Fading kitten'i sündroom on pigem mitte üks haigus, vaid grupp ohutunnuseid, mis võivad ilmneda vastsündinud ja enneaegsetel kassipoegadel. Kui kassipoeg ei saa viivitamatult ravi, võivad sündroomiga kaasneda mitmed haigused, millest paljude korral kassi seisund halveneb või saabub surm.

Fading kitten'i sündroomi sümptomid on algul leebed. Kassipoegade kaal peaks kasvama umbes 10 grammi päevas. Seega kui kassipoja kaal ei kasva, kahaneb või jääb teiste pesakonna poegade kasvust maha, võib see viidata fading kitten'i sündroomile. Pesakonnal tuleks ka silma peal hoida. Kui on märgata apaatset kassipoega, kes ei söö või jääb välja tegevustest (nagu pesakonnakaaslastega mängimisest või emapiima joomisest ja magab eraldi teistest pesakonna kassipoegadest), võib ka see viidata fading kitten'i sündroomile. Teised sümptomid on nõrkus ja jõuetus, tuhm karvastik, apaatsus, alajahtumine, pingutatud hingamine ja üleliigne või puudulik häälitsemine.

Kassipojad selle haigusega võivad surra väga kiiresti (paari tunniga) või aeglasemalt paari päeva või nädala jooksul. Enamik kassipoegi, kellel ilmneb see sündroom paari esimese elunädala jooksul, ei jää ellu. Tavaliselt umbes 75–95% fading kitten'i sündroomiga kassipoegadest elab kaheksanädalaseks ja nendest 20–40% sureb enne 12-nädalaseks saamist.

On oluline hoida silma peal, kui tihti kassipojad söövad ja kui palju päevas kaalus juurde võtavad. Fading kitten'i sündroom ei ole täiesti ennetatav, aga regulaarsete loomaarstivisiitidega ja piisava hoolitsusega saab varakult märgata haigusemärke ja tegutseda nii, et kassipoeg saaks sobiva ravi.[17]

Kassipoja füüsiliste ja psüühiliste vajaduste rahuldamisel on olulised mitmed tegurid. Toit, mis vastaks kassipoja toitainevajadustele, on vajalik tema normaalseks arenguks. "Keha seisundi hindamine" (BCS – body condition scoring) on meetod, millega hinnatakse, kas loom saab piisavalt vajalikke toitaineid. Tähelepanu tuleb pöörata ka õigetele toidukogustele. Normaalkaalu hoidmiseks peab olema kassipojal võimalik kulutada energiat füüsilise tegevuse käigus ja tagatud täisväärtuslik toit. Füüsiline aktiivsus on oluline ka psüühiliste vajaduste seisukohalt. Kuigi uni on kassipoegadele oluline, pakuvad mängimine ja liikumine ajule stimulatsiooni. Mängimine oma pesakonnakaaslaste või emaga on tähtis kassipojale vältimaks arengulisi puudujääke.[18]

Lisaks peab olema neil võimalus näidata liigile omaseid käitumismustreid, näiteks kraapimine ja küüniste teritamine. See aitab neil eemaldada küünise välimist ümbrist, treenida eesjäsemete ja seljalihaseid. Küüniste teritamise teel toimub ka omavaheline suhtlus lõhnade ja feromoonide abil. Kui kassil pole võimalik loomuomast käitumist väljendada, tekivad kassil stress ning probleemid tervise ja käitumisega.[19]

Kassipoja heaolus mängib rolli ka haiguste eest kaitsemine. Vaktsineerimine on oluline, et pakkuda kaitset. Alla kuuekuused kassid on eriti vastuvõtlikud nakkushaigusetele. Kassipojale kanduvad emapiimast esmased antikehad, mis kaitsevad haiguste eest mingil määral. Peamised haigused, mille vastu kasse immuniseeritakse, on viiruslik rinotrahheiit, kalitsiviirus, kassikatk ja marutaud. Vaktsineerimisel üldiselt pole mingeid kõrvaltoimeid, kuigi võib esineda näiteks väsimust, kerget palavikku ja valulikkust süstekohas.[20]

  1. 1,0 1,1 Bauhaus, J. M. 2022. "Kitten's Development Milestones: First Weeks & Months". Available at: https://www.hillspet.com/cat-care/new-pet-parent/kitten-growth-timeline-by-week
  2. Tsutsui, T., Stabenfeldt, GH. 1993. "Biology of ovarian cycles, pregnancy and pseudopregnancy in the domestic cat". In J Reprod Fertil Suppl. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8229938
  3. Casal, ML., Jezyk, PF., Giger, U. 1996. "Transfer of colostral antibodies from queens to their kittens". In Am J Vet Res. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8915447
  4. "Kitten Nutrition". (2022). Retrieved from: Kitten Nutrition | UK Pet Food
  5. "Kitten Basics: Important Facts About Protein". (n.d.). Retrieved from: The Importance of Protein in Kitten Food - IAMS
  6. Sulik, K. 2021. "Do Cats Need High-Protein Cat Food?". Available at: Cats and Protein: Is High-Protein Cat Food Best? | PetMD
  7. Anderson, P. A., Baker, D. H., Sherry, P. A., Corbin, J. E. 1980. "Histidine, Phenylalanine-tyrosine and Tryptophan Requirements for Growth of the Young Kitten". Available at: Histidine, Phenylalanine-tyrosine and Tryptophan Requirements for Growth of the Young Kitten | Journal of Animal Science | Oxford Academic (oup.com)
  8. Editorial. n.d. "Should Cats Eat Carbohydrates?". Available at: Should Cats Eat Carbohydrates? | Pet Care Advisors
  9. Sheridan, L. 2014. "Kitten nutrition". Available at: Kitten nutrition: Veterinary Nursing Journal: Vol 27, No 6 (tandfonline.com)
  10. "Cats and carbohydrates: Fueling your feline". (n.d.). Retrieved from: Cats and Carbohydrates: Fueling Your Feline | Diamond Pet Foods
  11. "Key nutrients for a kitten diet". Vaadatud 15.11.2022.
  12. 12,0 12,1 Coates, J. (15.02.2021). "Cat Nutrition: What Makes a Nutritional Cat Food?". Vaadatud 15.11.2022.
  13. 13,0 13,1 13,2 Wilson, G. 2019. "It’s Kitten Season: Diseases Often Found in Young Cats". Available at: https://www.zoetispetcare.com/blog/article/kitten-season-diseases
  14. "5 Common Kitten Health Problems". (2019). Available at: https://www.knose.com.au/5-common-kitten-health-problems%EF%BB%BF/
  15. 15,0 15,1 15,2 15,3 PetMD Editorial. 2013. "6 Kitten Health Issues to Watch For". Available at: https://www.petmd.com/cat/centers/nutrition/evr_dg_common-kitten-cat-health-problems
  16. 16,0 16,1 Syufy, F. 2022. "Common Disorders and Diseases in Kittens". Available at: https://www.thesprucepets.com/health-threats-to-kittens-555035
  17. Walther, R. n.d. "Fading Kitten Syndrome: What It Is, Why It Happens & What To Do". Available at: https://www.pawlicy.com/blog/fading-kitten-syndrome/
  18. Naughton, V., Grzelak, T., Mulhern, M. S., Moffett, C. R., Naughton, P. J. 2022. "Association between Socio-Demographic Factors and Owners’ Beliefs and Attitudes to Pet Cats Fundamental Dietary and Physical Exercise Needs, in City of Belfast". In Saito, A., Takagi, S., Arahori, M. (ed.) Special Issue of Animals. Available at: https://www.mdpi.com/2076-2615/12/19/2645
  19. DePorter, T. L., Elzerman, A. L. 2019. "Common feline problem behaviors: Destructive scratching". In Journal of Feline Medicine and Surgery. Available at: https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1098612X19831205
  20. Grzyb, K. 2022. "Kitten Vaccination Schedule and Costs". Available at: https://www.petmd.com/cat/general-health/kitten-vaccination-schedule-and-costs