Kruvipuulised
| Kruvipuulised | |
|---|---|
|
Sugukonnas oleva liigi Pandanus odorifer lehed. | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
taimed Plantae |
| Hõimkond |
soontaimed Tracheophyta |
| Klass |
üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
pandanilaadsed Pandanales |
| Sugukond |
Kruvipuulised Pandanaceae |
Kruvipuulised (Pandanaceae) on sugukond, mis kuulub õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda. Eestis selle sugukonna liike looduslikult ei esine. [1] Kruvipuulised on levinud troopika ja lähistroopika rannikualadel ning padurates [2]. Sugukonna liigid on levinud Lääne-Aafrikas, Madagaskaril ning Kagu-Aasiast Vaikse ookeanini [3]. Kruvipuuliste sugukonnas on täheldatud taimede erinevaid levimisviise nagu tuul-, putuk-, vesi-, lind- ja loomlevi (näiteks nahkhiirte abil) [2]. Teadaolevalt kuulub kruvipuuliste sugukonda 962 liiki, mis omakorda kuuluvad viide perekonda [4]. Kruvipuuliste sugukond tekkis hiliskriidiajastul [5].
Taksonoomia [4] [6]
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Kruvipuuliste sugukonda kuulub viis perekonda [3] [6]:
- Benstonea Callm. & Buerki
- ronipandan = Freycinetia Gaudich.
- Martellidendron (Pic.Serm.) Callm. & Chassot
- kruvipuu (pandan) = Pandanus Parkinson
- Sararanga Hemsl.
Kõige suuremad perekonnad selles sugukonnas on Pandanus ja Freycinetia [3]. Perekonnas Pandanus on 592 liiki ja perekonnas Freycinetia 301 liiki [4].
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Varred ja juured
[muuda | muuda lähteteksti]Kruvipuuliste sugukonnas olevad taimed on puud, põõsad, ronitaimed või epifüüdid. Sugukonnas esinevatel liikidel võivad olla tüve küljes tugijuured või õhujuured. Taimede varred harunevad sümpodiaalselt ning sageli on vartel ringikujulised lehearmid. [3]
Lehed
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed asetsevad spiraalselt kuni neljas reas ning on tihedamalt koos võsu tipus. Lehtedeks on lihtlehed, mille servad on sageli ogalised. Lehed on rööproodsed ning kujult lineaalsed kuni süstjad.[3] Lehetuped ei ole valdavalt hästi eristatavad ning lehtedel puuduvad leherootsud. Lisaks on lehed enamasti jäigad ning nahkjad. [2]
Õied
[muuda | muuda lähteteksti]Kruvipuuliste sugukonnas on kahekojalised liigid ehk taimed, mille emas- ja isasõied arenevad eri isenditel. Õied on ühesugulised ehk õies on kas ainult tolmukad või emakad. Õied on väikesed ning neid on õisikus palju. Isasõites on arvukalt tolmukaid. Emasõites on ülemine sigimik. Õied on koondunud õisikusse ning õisiku tüübiks on pööris või tõlvik. Õisiku kandelehed on mõnikord laienenud ning lihakad. Kandelehed võivad olla värvunud kollasest kuni punase värvuseni või valgeks. Õiekate on taandarenenud või puudub. [3] Perekonnas Pandanus esinevad mõnel liigil lõhnavad õisikud, näiteks liigil Pandanus odorifer [2].
Viljad
[muuda | muuda lähteteksti]Õisikust moodustub tavaliselt viljade kogum ehk vilikond, mis on pikliku või keraja kujuga. Vilikonna moodustavad ühe- või mitmeseemnelised marjad või luuviljad. [3] Viljakest ehk perikarp võib olla nii lihakas kui ka puitunud [7]. Mesokarp on sageli väga kiuline [3]. Viljad võivad olla oranži, punast, valget või kollast värvi [7]. Seemned on väikesed ning need asetsevad viljas vabalt või on endokarbi küljes kinni [3].
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonda Pandanus kasvatatakse laialdaselt Uus-Guineas toidu ja kiududest toodete tootmiseks [3]. Perekonna Pandanus taimede lehtedest ja juurtest saadud kiudusid kasutatakse mattide, korvide, nööride ja kalavõrkude tegemisel [2]. Lehti ja vilju kasutatakse kulinaarselt eriti Kagu-Aasias [3]. Mõnedel kruvipuuliste sugukonna liikidel (nikobari kruvipuu [6] = Pandanus leram, tarbe-kruvipuu [6] = Pandanus utilis) on söödavad viljad, mis on tärkliserikkad. Liigi Pandanus odorifer lehti kasutatakse Kagu-Aasias populaarse India parfüümi ja maitseaine (kewra attar) tegemisel. Mitmeid sugukonna liike kasutatakse ka dekoratiivtaimedena. [2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Pandanaceae". eElurikkus. 2022. Vaadatud 11.03.2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Berry, P. E. (2012). "Pandanales". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 11.03.2024.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Pandanaceae R.Br". Royal Botanic Gardens, Kew andmebaas. Vaadatud 11.03.2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Bánki, O., Roskov, Y., Döring, M., Ower, G., Hernández Robles, D. R., Plata Corredor, C. A., Stjernegaard Jeppesen, T., Örn, A., Vandepitte, L., Hobern, D., Schalk, P., DeWalt, R. E., Ma, K., Miller, J., Orrell, T., Aalbu, R., Abbott, J., Adlard, R., Adriaenssens, E. M. (2023). "Pandanaceae". Catalogue of Life Checklist. Catalogue of Life. Vaadatud 10.03.2024.
- ↑ Gallaher, T., Callmander, M. W., Buerki, S., Keeley, S. C. (2015). "A long distance dispersal hypothesis for the Pandanaceae and the origins of the Pandanus tectorius complex". Molecular Phylogenetics and Evolution. ScienceDirect. Vaadatud 11.03.2024.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon. "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 11.03.2024.
- ↑ 7,0 7,1 Islam, M., Miller, A., Maher, M., Scher, J., Redford, A. (2022). "Pandanaceae". Fruit and Seed Family ID. Identification Technology Program, ITP. Vaadatud 11.03.2024.