Kromosoom
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Kromosoomid (kreeka keeles chroma – 'värvus', soma – 'keha') on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Ka bakterite ja viiruste genoomset DNA-d nimetatakse sageli kromosoomiks.[1]
Kromosoomid asuvad rakutuumas ning nende arv on liigispetsiifiline. Näiteks inimese somaatilistes ehk keharakkudes on 46 kromosoomi. Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist ja sellega seondunud valkudest. Geenid ja mittegeensed DNA-järjestused paiknevad kromosoomis lineaarselt ja kindlas järjekorras. Kromosoom sisaldab DNA-ga massivõrdses koguses histoone (aluselised valgud), varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja väheses koguses RNA-d. Kromosoomide DNA, valkude ja RNA kompleksi nimetatakse kromatiiniks.[2]
Raku jagunemisel (mitoosis ja meioosis) kromosoomid kondenseeruvad ehk pakitakse valkude abil tihedalt kokku. See on vajalik selleks, et DNA jaguneks kahe moodustuva tütarraku vahel võrdselt. Mitoosi ja meioosi pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest identsest kromatiidist (tütarkromatiidid), mis on ühendatud tsentromeeriga. Tsentromeerile kinnituvad kääviniidid, millega kumbki tütarkromatiid tõmmatakse anafaasis raku vastaspoolustele.[3]
Tsentromeer jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks, kuid mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi ja mitoosi profaasi kromosoomidel esinevad heterokromatiinsed paksendid (tihedamini pakitud DNA-alad) ehk kromomeerid.[4]
Kromosoomide erivormid on lambihari- ja hiidkromosoomid.[4]
Kromosoomi otstes paiknevad DNA kordusjärjestused, mida nimetatakse telomeerideks. Telomeerid kaitsevad kromosoomis olevat DNA-d lagundamise eest, takistavad DNA otsade ühinemist ja soodustavad täpset DNA replikatsiooni ilma DNA kadudeta. [5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ain Heinaru (2012). Geneetika. Õpik kõrgkoolile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 1022.
- ↑ Ain Heinaru (2012). Geneetika. Õpik kõrgkoolile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 217.
- ↑ Clare O´Connor; et al. (2008). "The five phases of mitosis and cell division tightly coordinate the movements of hundreds of proteins. How did early biologists unravel this complex dance of chromosomes?". Nature Education 1(1):188.
{{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas:|Autor=(juhend) - ↑ 4,0 4,1 http://www.biologydiscussion.com/chromosome/chromosome-its-parts-functions-and-types-1934-words-biology/486
- ↑ Ain Heinaru (2012). Geneetika. Õpik kõrgkoolile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 223.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Genes and Disease, National Center for Biotechnology Information (US); 1998-