Mine sisu juurde

Kuldar Sink

Allikas: Vikipeedia
Kuldar Sink (paremal), Bahram Mansurov, Eldar Mansurov ja Hasan Adigozalzade Bakuus 1978. aastal

Kuldar Sink (14. september 1942 Tallinn – 29. jaanuar 1995 Kõrve küla, Võru maakond) oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Oma esimesi heliteoseid käis Kuldar Sink Heliloojate Liidus tutvustamas 12-aastaselt. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal ja 1961 ka flöödi erialal. Ta õppis ka kompositsiooni. Seejärel jätkas õpinguid Leningradi Riiklikus Konservatooriumis. Oma kompositsiooniõpetajate seas pidas Sink kõige tähtsamaks Veljo Tormist. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest töötas ühtaegu ka Estonia teatris flöödimängijana.

1965. aastal käis ta koos Arvo Pärdiga Varssavi sügise festivalil.

Noorpõlvest saadik rändas Sink palju. 17-aastaselt jõudis ta esimest korda Dagestani. Pärast seda käis ta koos Jaan Kaplinskiga Burjaatias, järgnesid Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Sink matkas ka Eestis.

Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkus selle maja põlengus.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldar Sink oli Eesti poliitiku Tunne Kelami vend ja tšellist Theodor Singi ning helilooja ja pianisti Madli Marje Singi isa. Kuldaril oli poolõde Marta[küsitav].

Kuldar Singi isa oli kunstnik, luuletaja, äratusjutlustaja ja EELK Elva koguduse õpetaja Peeter Sink. Tema ema oli helilooja ja koorijuht Marje Sink. Ta oli aastatel 1963–1975 abielus maalikunstnik Lilia Singiga, nende tütar Maarja Kruusmaa on arvuti- ja robootikateadlane ning aastast 2016 akadeemik. Kooselust Maie-Merike Pauga sündis tütar. Tema teine abikaasa oli kunstnik Ülle Sink (1957–2017), abielust sündisid tütar ja poeg. Tädi Anna Kalamees (neiuna Sink) oli kopsuarst.

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Loomingulise elu vältel muutus Singi helikeel mitu korda radikaalselt. Esimesel, uusklassitsistlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, sellest perioodist pärineb tema kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile (1960).

Teine periood kulges Uus-Viini koolkonna ja eriti Anton Weberni tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on "Monotemaatilised etüüdid" klaverikvintetile (1964), kompositsioonid kahele klaverile (1964–1966), kammerkantaat "Aastaajad" (1965) ja kammersümfoonia nr 2 (1967).

Kolmas periood koosneb aleatoorilistest teostest ja häppeningidest. Nende seas on näiteks "Muusikaliste sündmuste päevik III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.

Järgnes vaikimise aeg, mil olulisim sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Sellest reisist, mille käigus Kuldar Sink tutvus kasahhi ja kirgiisi rahvamuusikaga, sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – sonaaditriloogia "Mäed ning inimesed" klaverile – ongi kirjutatud Kirgiisias Õsõk-Köli järve ääres. Sellele perioodile on omane idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Samasse kuulub ka vokaaltsükkel García Lorca sõnadele "Sünni ja surma laulud" (1985).

Viimast perioodi iseloomustab keele klaarimine ja lihtsustumine ning põhimõtteline eklektika. Enamik sellaseid teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele; nende seas on "Maarjamaa missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.

Film

[muuda | muuda lähteteksti]

Režissöör Peeter Brambat on teinud Kuldar Singist filmi "Mees, kes teadis saladust".[1]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

1958

  • Kolm karakterit klaverile
  • Kolm prelüüdi klaverile
  • Motoorne burlesk klaverile

1959

  • Kolm laulu Tagore'i sõnadele häälele ja klaverile
  • Sonaat viiulile ja klaverile nr 1

1960

  • Kolm pala keelpilliorkestrile
  • Viis meditatsiooni klaverile
  • Kontsert keelpillidele (3 pala keelpilliorkestrile)
  • Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
  • Klaverisonaat
  • Scherzando puhkpillikvintetile
  • Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
  • Viis meditatsioni klaverile

1961

1962

1963

  • Kammersümfoonia nr 1
  • Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
  • Süit kammeransamblile

1964

1965

  • 2 väikest kvartetti keelpillikvartetile
  • Kvintett puhkpillidele
  • Aastaajad, kantaat solistile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Juhan Liiv ja jaapani luuletajad)

1966

  • "Anima absentis" ("Lahkunud hing") segakoorile (Federico García Lorca)
  • Neli kompositsiooni kahele klaverile
  • Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile

1967

1969

  • "Diario degli accidenti musicali" III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile (Artur Alliksaar)

1972

  • Väikesed keelpillikvartetid

1977

  • Sonaaditriloogia "Mäed ja inimesed" (klaverisonaadid nr 2-4) klaverile

1978

  • Kolm poeemi Rabindranath Tagore'i sõnadele segakoorile

1984

  • Flöötide sümfoonia kolmele flöödile

1985

  • "Sünni ja surma laulud" metsosopranile ja instrumentaalansamblile (Federico García Lorca)
    • "Canción de jinete" ("Ratsaniku laul")
    • "El Grito" ("Karje")
    • "El silencio" ("Vaikus")
    • "Alma ausente" ("Lahkunud hing")
    • "Malagueña"

1989

  • "Kodulaul" häälele, flöödile, kitarrile ja tšellole
  • "Ave Maria" sopranile ja orelile
  • "Ave Maria III" ("Setu Maria") segakoorile

1990

  • "Ave Maria" sopranile ja kitarrile
  • "Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky", kontsertpala tšellole ja klaverile
  • "Maarjamaa missa" segakoorile
  • "Ave Maria" klaverile
  • "Ave Maria" IV sopranile ja klaverile
  • "Halleluuja" metsosopranile
  • "Stabat mater" metsosopranile ja klaverile
  • Psalm nr 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orelile
  • "Stabat mater" metsosopranile ja kitarrile
  • "Ave Maria V" häälele
  • "Dona nobis pacem" segakoorile
  • Psalm nr 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile

1991

  • "Aastaajad" sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile (Juhan Liiv)
  • "Armu ülistus" segakoorile (Peeter Sink)
  • "Issand, õnnistagu sind" bassile ja meeskoorile
  • Psalm nr 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
  • Psalm nr 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
  • Psalm nr 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
  • Psalm nr 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
  • "Loobumine" sopranile ja segakoorile
  • "Ole tervitatud!" segakoorile
  • "Ave Maria VII" häälele, flöödile ja harfile
  • "Silencio III" ("Vaikus III") sopranile ja kitarrile (Federico García Lorca)
  • "Tule mu vaiksesse kambri" sopranile ja segakoorile (Peeter Sink)

1992

  • "Meren tiedän" ("Merd tean") tšellole ja klaverile
  • "Teele, teele, kurekesed..." häälele ja kitarrile
  • "Pater noster" sopranile ja kitarrile
  • "Pater noster II" sopranile ja klaverile
  • "Meie Isa palve" baritonile ja meeskoorile
  • "Meie Isa palve II" sopranile ja segakoorile
  • "Meie Isa palve III" segakoorile
  • "Meie isa palve IV" sopranile
  • "Requiem aeternam" meeskoorile
  • "Gloria" segakoorile
  • "Ole tervitatud, Maria II" solistile ja lastekoorile
  • "Agnus Dei" segakoorile
  • "Kaks laulu" Rainer Maria Rilke tekstile segakoorile
  • "Kolm laulu" Juhan Liivi tekstile segakoorile
  • "Neli looduspilti" Juhan Liivi tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
  • "Ubi caritas" segakoorile
  • "Kyrie eleison" segakoorile

1993

  • "Maria hällilaul" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
  • "Meri", ballaad tšellole ja klaverile
  • "Gospodi, pomilui mne" segakoorile
  • "Ilus mu Jeesus" tšellole ja klaverile
  • "Jõulusüit" tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
  • "Kohiseva jõe taga" kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
  • "Armastus laulab jõuluööl" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
  • "Du kommst und gehst" segakoorile (Rainer Maria Rilke)
  • "Ei ma mõista palvet teha" meeskoorile (Juhan Liiv)
  • "Otše naš" segakoorile
  • "Dies irae" meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
  • "Säravaim täht" tšellole ja klaverile

1994

  • "Gospodi, pomilui" soolotšellole
  • "Jõulusüit" sooloflöödile
  • "Meie Isa palve" tšellole ja klaverile

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Mälumäng" Postimees, 28.09.2011, lk 21

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuldar_Sink&oldid=6684220"