Kuressaare raekoda

Kuressaare raekoda oli Kuressaare rae valitsushoone Kuressaare kesklinnas aadressil Tallinna tänav 2. See on olnud Kuressaare linnavolikogu esindushoone, nüüd asub seal Saaremaa vallavolikogu.

Ehitus- ja saamislugu

17. sajandi teisel poolel toimus Rootsi ja Taani vahel sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades, mis lõppes Saaremaa jaoks Brömsebro rahuga 1645. aastal ning Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Prantsuse päritoluga Rootsi sõjaväelastele De la Gardiedele, Magnus Gabriel De la Gardie määrati Saaremaa asevalitsejaks.

Magnus De la Gardie läänistas Kuressaare linnale Tiirimetsa mõisa ja veel maad Lõmalast ning nõudis vastutasuks linnalt kaalukoja (vaekoja) ja raekoja ehitamist. Mõningate vaheaegadega kestis raekoja ehitamine ligi 17 aastat ning esimene raekoda valmis 1670. aastal.

Kuressaare raekoja uurijate arvamus raekoja arhitektuurse lahenduse autorsuse kohta on see, et raekoja projekteeris Magnus De la Gardie, joonised valmistas ehitusmeister Franz Stimer, kes asus Riiga Elbingist ja töötas Magnus De la Gardie ülesandel Kuressaares aastatel 1648–1654.

Arhitektuur

Kuressaare raekoja lihtne ja range arhitektuur esindab Põhjamaade barokki. Hoone on kahekorruseline kõrge kelpkatusega hoone, ehituskehand on kuubikujuline, krohvitud paekivist seintega. Kuressaare raekoja fassaadi kõige pilkupüüdvamaks väliselemendiks peetakse barokset raidportaali. Portaali kohal on suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal omakorda dolomiidist voluutide vahel ornamenditud must kuldtähtedega kartušš.

SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI. ANNO M DC LXX

Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis viitab hoone ühiskondlikule eripärale: "Semper officio fungitur utilitati hominum consulens et societati. Anno MDCLXX". Seda teksti on tõlgitud läbi aegade erinevalt. Viimane tõlge 1995. aastast kõlab järgmiselt: "Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670". (tõlkija I. H. Jarvet). Teksti kohal on kaks reljeefset greifi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimemotiive.

Raekoja saali laes on 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune Eesti suurim lõuendile maalitud plafoonmaal.

Vaata ka

Raekoda

Välislingid