Horace Bénédict de Saussure
Horace Bénédict de Saussure (17. veebruar 1740 Chêne-Bougeries, Genfi Vabariik – 22. jaanuar 1799 Genf) oli Genfi vabariigi loodusteadlane, Alpide uurija ja alpinist.
Ta oli loodusteadlase Nicolas Théodore de Saussure'i isa ja Henri de Saussure'i vanaisa.
1762. aastal määrati ta 22-aastaselt Genfi Akadeemia filosoofiaprofessoriks.
Huvi botaanika vastu viis ta arvukatele reisidele Alpidesse. Alates 1773. aastast uuris ta ka Alpide geoloogiat.
1760. aastal, soovides arvutada Mont Blanci kõrgust merepinnast, oli tal vaja selle tippu pääseda, seepärast lubas ta tasu sellele, kes esimesena leiab tee tippu jõudmiseks. 8. augustil 1786 leidsid Jacques Balmat ja Michel Gabriel Paccard õige suuna tippu ja jõudsid sinna. Aasta hiljem, 3. augustil 1787 tõusis de Saussure koos oma saatjaskonnaga mägigiidi Jacques Balmat' juhtimisel Mont Blanci tippu, kus ta lasi telgi püstitada, enne kui asus mäe kõrgust arvutama. Tipptõusu ajal tegi ta muu hulgas geoloogilisi vaatlusi ning võrdlevaid baromeetrilisi ja termomeetrilisi mõõtmisi.
1788. aastal veetis de Saussure 17 järjestikust päeva Colle del Gigante harjal, tehes vaatlusi ja katseid. 1789. aastal tegi ta pika ringreisi ümber Monte Rosa.
Tema seitsme Alpi rännaku kirjeldus ja teaduslikud tähelepanekud on avaldatud neljas köites pealkirjaga "Voyages dans les Alpes" ('Reisid Alpides'; ilmusid 1779–1996).
Horace de Saussure viis läbi ka mägikliima uuringuid ja meteoroloogilisi vaatlusi, sageli Alpide tippudel. Samuti andis ta omapoolse panuse hügromeetria alal, leiutades arvukalt teaduslikke instrumente, sealhulgas anemomeetri.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1784 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1788 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1787 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1791 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia välisliikmeks