Mine sisu juurde

Henrik Klasson Horn

Allikas: Vikipeedia

Henrik Klasson Horn af Kanckas (151221. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.

Henrik Horn sündis riiginõuniku Klas Horni ja Salmenkylän Kirsti pojana.[1] Üsna noorena sai temast Masku kihelkonnakohtunik Soomes, 15391542 oli ta Gustav Vasa kammernõunik ning 15491560 Lõuna-Soome ülemkohtunik (lagman), 1551 Soome kuberner[2].

Horn af Kanckas suguvõsa aadlivapp

Aastal 1558 määras Rootsi kuningas Erik XIV ta Soome hertsog hertsog Johani nõunikuks. Hertsogi esindajana käis ta samal aastal Tallinnas ja pidas linnakodanikega Vene-Liivi sõja alguses, läbirääkimisi Tallinna Rootsi riigiga ühendamise asjus. Kuna tol ajal loodeti Tallinnas rohkem Taani abile, siis ei õnnestunud Hornil Soome hertsogi plaane täide viia. 1559. aastast käsknik Põhja-Soomes[2].

Henrik Horni ehitatud Kankaiste mõisa (soome keeles Kankaisten kartano, (fi) härrastemaja Turu lähedal Maskus

Horn saatis Johanit ka tema pulmareisil Poolasse ja hoiatas hertsogit, et selle abielu tõttu Poola kuninga Zygmunt I Vana tütre Katarina Jagellonicaga võib ta sattuda konflikti oma venna Erik XIV-ga. 1561. aastal Erik XIV kroonimisel löödi rüütliks.

Suvel 1563 läks Henrik Karlsson Horn üle kuningas Erik XIV poolele ja võitis kohe ka tema soosingu. Horn määrati samal aastal Eestimaal asuvate Rootsi vägede ülemjuhatajaks. Järgmisel aastal vallutas ta Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Koluvere linnuse hertsog Magnuse vägedelt, kuid ei suutnud tagasi vallutada 29. aprillil 1565. aastal Poola teenistuses olnud Liivimaa mõisameeste kätte langenud Pärnut, mis jäi formaalselt Poola võimu alla 9. juulini 1575.

1566. aasta talvel korraldas ta sõjakäigu Saaremaale, põletas maha Kuressaare ning lõi tagasi poolakate ja taanlaste katse vallutada Tallinna linnust ja linna[2], mille asehalduriks oli ta 1565 määratud.

Aastal 1567, pärast rootslaste ja poolakate vahel peetud Ruunavere lahingus saadud kaotust, tagandati Horn Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja kohalt ja tema asemele määrati Klaus Kursell[3], ning kui 1568 kukutati Erik XIV, pidi Horn loobuma Tallinna asehalduri kohast.

Aastal 1569 sai ta Rootsi riiginõunikuks, kuid Johan III usaldust ta siiski tagasi ei võitnud. 1572 määrati ta Viiburi kindluse asehalduriks ja 1575 jälle Tallinna asehalduriks. Samal aastal saadeti ta venelastega Siestarjoele (Сестре, Systerbäck) rahuläbirääkimisi pidama[4].

1577. aasta Tallinna piiramise ajal vene vägede poolt juhtis ta koos oma poja Karl Henriksson Horniga Tallinna kaitset.

Aastal 1578 ja 1579 korraldas ta mitu sõjakäiku Ingerimaale ja tungis oma vägedega Novgorodi lähedale. Narva vallutamine aga ebaõnnestus, kuna Rootsi laevastik ei jõudnud õigel ajal Horni vägesid toetama. Kuningas ei varjanud oma rahulolematust Horniga ja ta vabastati sõjaväe ülemjuhataja kohalt. 1582 sai temast Käkisalmi asehaldur ja 1585 Lääne-Soome asehaldur.

Talle kuulusid Päris-Soomes asunud Kankaiste ja Kisko Haapaniemi mõis[5].

Horni tegelaskuju on kasutanud Jaan Kross oma teoses "Kolme katku vahel".

Henrik Horn oli abielus Elin Arvidsdotter Stålarmiga Lindööst ja Grabackast, kes oli Hämeenlinna (Tavastehus) linnusefoogti Arvid Erikssoni (Stålarm) (surnud 1529) tütar. Abielust sündisid[6]:

  1. Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.517
  2. 2,0 2,1 2,2 Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835, lk.344-345
  3. Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell lk.324
  4. ПРОТОКОЛ МИРНЫХ ПЕРЕГОВОРОВ 1575 Г
  5. Nordisk familjebok, 1883, lk.1502
  6. Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström, Berättelser ur svenska historie. Fjerde bandet. Gustaf II Adolf, Stockholm, F. & G. Beijers Förlag. tryckt hos A. L. Normans Boktryckeri-Aktiebolag, 1885
  7. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.220
  8. "Eversti Gustaf Henriksson Horn af Kanckas (28.5.1660 - 1673)". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.08.2009. Vaadatud 19.07.2009.
Eelnev
Lars Ivarsson Fleming
Eestimaa kuberner
1562
Järgnev
Svante Stensson Sture
Eelnev
Hermann Pedersson Fleming
Eestimaa kuberner
15651568
Järgnev
Gabriel Kristiernsson Oxenstierna