Inglismaa
| See artikkel on Suurbritannia ajaloolisest osast; aastail 927–1649 ja 1660–1707 eksisteerinud riigi kohta vaata Inglismaa kuningriik; tänapäeva riigi kohta vaata artiklit Suurbritannia |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2024) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
| Inglismaa | |
|---|---|
|
| |
| inglise England | |
|
| |
|
| |
|
Pindala: 130 278 km²[1] | |
|
Elanikke: 53 012 456 (2011) | |
| Rahvastikutihedus: 407 in/km² | |
| Pealinn: London | |
|
Asend Suurbritannias ja Euroopas |
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. See on teistest osadest (Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast.
Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ja läänes Walesiga.
Sümbolid
[muuda | muuda lähteteksti]Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles; eesti keeles "Jumal ja minu õigus").
Inglismaa rahvuslill on punane ja valge roos ning kaitsepühak on püha Jüri.
Territoriaal-haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Inglismaa territoriaal-haldusjaotus ei ole ühetaoline ning seda on mitu korda põhjalikult ümberkorraldatud.
Piirkondlik jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Piirkond (Inglismaa)
Praegu on Inglismaa territoorium jaotatud üheksaks piirkonnaks. Vaid Suur-Londoni piirkonnal on haldusfunktsioonid, teised piirkonnad on eelkõige territoriaalsed ja statistilised üksused.
Aastail 1994–2011 oli Inglismaa piirkondadel mingil määral halduslik roll Suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel. Neid nimetati ka valitsuspiirkondadeks (ingl government office regions).
Enam-vähem samal ajavahemikul tegutsesid piirkondades (välja arvatud Suur-Londonis, kus haldusorganid valiti teisiti) piirkondlikud assambleed (ingl regional assemblies), mille koosseis täideti kaudsete valimiste teel.
Inglismaa piirkonnad on ühtlasi ka Euroopa statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme NUTS 1 piirkonnad.[viide?]
Piirkonnad:
Kohalik omavalitsus
[muuda | muuda lähteteksti]
Inglismaa haldusjaotus ühtib suurel määral kohaliku omavalitsuse struktuuriga, mille järgi eristatakse krahvkonna-, ringkonna- ja vallatasandit. Esimesed kaks on põhitasandid, mistõttu kasutatakse Inglismaa omavalitsusstruktuuri iseloomustamiseks sageli väljendeid "kahetasandiline" või "ühetasandiline".
1990. aastatel lisati kohaliku omavalitsuse süsteemi uus omavalitsusüksuse tüüp – tervikomavalitsus (ingl unitary authority), kus ringkonna- ja krahvkonnatasandi haldusfunktsioonid on ühendatud.
Inglismaal on pärast viimaseid, 2009. aasta reorganiseerimisi 354 põhilist omavalitsusüksust (ingl principal local authority). Nende hulka kuuluvad 27 mittelinnkrahvkonda, 201 mittelinnaringkonda, 36 linnkrahvkonna linnaosa, 55 tervikomavalitsust, Suur-London, selle 32 linnaosa ja 2 eristaatusega üksust.
Inglismaa madalaima tasandi omavalitsusüksused on vallad (ingl civil parishes), mis on moodustatud põhiliselt mittelinnaringkondades ja tervikomavalitsustes. Inglismaal on kokku umbes 4500 valda.
Krahvkonnatasand
[muuda | muuda lähteteksti]Krahvkond on sajandeid olnud Inglismaa põhilisim territoriaal-haldusüksus. Tänapäeval nimetatakse põliseid krahvkondi ajaloolisteks krahvkondadeks. Kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need 1889. aastal halduskrahvkondadeks (ingl administrative counties) ja krahvkond-linnadeks (ingl county boroughs). Sellistena püsisid nad peaaegu muutumatult kuni 1974. aastani. Uue kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need linnkrahvkondadeks (ingl metropolitan counties) ja mittelinnkrahvkondadeks (ingl non-metropolitan counties).
Aastal 1986 kaotasid linnkrahvkonnad oma haldusfunktsioonid. 1990. aastail muudeti hulk mittelinnkrahvkondi tervikomavalitsusteks.
Ringkonnatasand
[muuda | muuda lähteteksti]
Ringkond (ingl district) on alates 1889. aastast olnud kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusüksus. Seejärel hakati halduskrahvkondades eristama kolme tüüpi – linnringkonnad (ingl urban districts), maaringkonnad (ingl rural districts) ja munitsipaallinnaosad (ingl municipal boroughs). Kohaliku omavalitsemise õigusakt (1888) sätestas ka krahvkondadest halduslikult sõltumatud ringkonnad – krahvkond-linnad.
Kõik eespool nimetatud ringkonnatüübid kaotati 1972. aasta reformiga, et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi üksused linnkrahvkonna linnaosad (ingl metropolitan boroughs) ja mittelinnkrahvkondades mittelinnaringkonnad (ingl non-metropolitan districts).
Vallatasand
[muuda | muuda lähteteksti]Vallad on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. Valdade rahvaarv varieerub mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Suurima elanikkonnaga on Somersetis asuv merekuurort Weston-super-Mare, kus elab üle 70 000 inimese.
Suur-London
[muuda | muuda lähteteksti]Suur-London (ingl Greater London) on ainulaadne haldusüksus. Aastal 2000 taastati 1986. aastal kaotatud Suur-Londoni kõrgema tasandi haldusvõim, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati Suur-Londoni Administratsioon (ingl Greater London Authority).
Suur-London koosneb 32 linnaosast (ingl London boroughs) ja eristaatusega linnaosast City of London. Need 33 omavalitsusüksust on ringkonnatasandi üksused.
Eristaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Eristaatust (lad sui generis) omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.
- City of London (elanikke 2009. aasta seisuga 11 500) on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on keskajast saati vähe muutunud. Sellel ruutmiilisel alal elas 19. sajandi keskpaiku üle 120 000 inimese, tänapäevaks on sealne elanikkond vähenenud kümme korda. Kuigi City of London on üks Suur-Londoni osi, on sel ainuomaseid õigusi ja privileege, mida ülejäänul 32 linnaosal pole, muuhulgas oma lordmeer.
- Scilly saared (elanikke 2010. aasta seisuga 2100) said 1890. aastal keskvalitsuselt eristaatuse (lad sui generis; ingl unitary authority), mis andis neile haldusliku sõltumatuse Cornwalli krahvkonnast. Omavalitsuse võimuorganina moodustati valitav Scilly Saarte Maaringkonnanõukogu (ingl Isles of Scilly Rural District Council). Eristaatus säilis ka pärast 1972. aasta haldusreformi, võimuorgani uueks nimetuseks sai Scilly Saarte Nõukogu (ingl Council of the Isles of Scilly).
Tseremoniaalkrahvkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]
Monarhi osa Suurbritannia poliitilises elus ja riigipeana on tseremoniaalne. Tseremoniaalsed on ka asehaldurkonnad (ingl lieutenancy areas), mis jagavad kogu riigi territooriumiteks. Neid territoriaalüksusi nimetatakse riigi eri ajaloolis-geograafilistes piirkondades erinevalt, näiteks Inglismaal tseremoniaalkrahvkondadeks või ka geograafilisteks krahvkondadeks. Asehaldurkondadesse määrab monarh administratsiooniülemaks oma esindajana Lord Lieutenant'i.
Inglismaal on 48 tseremoniaalkrahvkonda.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Inglismaa suurim linn on London, mis on ühtlasi kogu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pealinn.
|
|
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Inglismaa majandus, mis järgib anglosakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas ning suurim neljast majandusest Suurbritannias. London seejuures on üks maailma suuremaid majanduskeskusi. Maailma ühe enim arenenud riigina on Inglismaa liider keemia- ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.
London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale (näiteks naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha).
Suurbritannia keskpank, mis seab intressimäärad ja rakendab rahapoliitikat, on Londonis asuv Bank of England. Londonis asub ka Londoni börs, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas.
Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu ka ülejäänud Suurbritannias. Samal ajal on teenindavad tööstusharud jõudsalt arenenud: turism on suuruselt kuues tööstusharu Suurbritannias, panustades 76 miljardit naela riigi majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele, mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal kohale miljoneid inimesi maailma eri paigust.
Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling (tähis GBP), tuntud ka kui Inglise nael.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keldi Britannia
[muuda | muuda lähteteksti]
Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600. aastal eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest on säilinud pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250. aastal eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles. Braitoni keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Šotimaal. Roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Mandri lääneserval, Britannias ja Cornwallis ning eelkõige Walesis ja Iirimaal leidsid keldid endale püsivama elupaiga.[2]
Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina
[muuda | muuda lähteteksti]Nimi "Britannia" on ladinakeelne. Seda kasutasid muinasroomlased umbes 55. aastast eKr. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast Pritani (ee värvitud), sest Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Vanakreeka meresõitja Pytheas külastas 4. sajandil eKr Pretaani saari. Inglismaa on saanud nime (lad Anglia, ingl England) germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale elama 5. sajandil ja rajasid seal kolm kuningriiki.
Inglismaa, Suurbritannia saare lõunapoolse osa vallutasid 44. aastal Vana-Rooma keiser Claudiusele allunud 4 leegionit. Alade lõplik alistamine kestis ligi 40 aastat.[3] Britannica provintsi valitsesid Rooma väejuhid Traianus (Vana-Rooma keiser aastail 98–117) ja Hadrianus (Vana-Rooma keiser aastail 117–138). Hadrianus pidas korduvalt sõdu alistamata šoti hõimudega Suurbritannia saare põhjaosas. Rooma riigi provintsi Britannia valduste keskus oli 1.–5. sajandil London (Londinium).
Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskossa Hadrianuse vall. Pärast Rooma keisririigi lagunemist Ida-Rooma ja Lääne-Rooma keisririigiks jäi Britannica Lääne-Rooma keisririigi koosseisu.
Anglosaksi Inglismaa
[muuda | muuda lähteteksti]
Anglid ja saksid rajasid Inglismaale mitu kuningriiki, traditsiooniliselt arvatakse neid olevat seitse (heptarhia): Northumbria, Mercia, Ida-Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. 927. aastal liitis kuningas Athelstan need Inglismaa kuningriigiks. Skandinaavia viikingite esimesed rüüsteretked Briti saartele 8. sajandi lõpul olid peamiselt kirikutesse ja kloostritesse, mida peeti rikkuse keskusteks. Anglosaksi kroonika kohaselt rüüstati püha Lindisfarne'i saar aastal 793. Rüüsteretked lõppesid seejärel umbes 40 aastaks. Umbes aastast 835 hakkasid rüüsteretked aga üha regulaarsemalt toimuma. 860. aastatel korraldasid taanlased rüüsteretkede asemel sissetungi. Aastal 865 saabus suur armee ja kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte. Vaid Wessexi kuningriik püsis. Wessexi anglosaksi kuningas Alfred moodustas 878. aastal armee, mis võitis viikingite armeed Edingtoni lahingus. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht Guthrum nõustus taanduma Wessexist ja lasi end ristida. Järgnes rahuleping Alfredi ja Guthrumi vahel, milles sätestati taanlaste ala (Danelaw) ning Wessexi ala. Wessexi kuningriik hoidis enda kontrolli all osa keskmaast ja kogu lõunat, välja arvatud Cornwalli, mis oli endiselt brittide käes. Taanlastele kuulusid põhjaosa ning East Anglia.
Danelaw' Inglismaa
[muuda | muuda lähteteksti]
Skandinaavia viikingiajal sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad 9. sajandi teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.
Anglonormanni Inglismaa
[muuda | muuda lähteteksti]1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal. Normandia hertsog Guillaume II võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 1066. aastal Inglismaa kuningaks William I nime all. Normanni dünastia valitses Inglismaal kuni Plantageneti dünastiani 1154. aastal.
Ühendkuningriigi sünd
[muuda | muuda lähteteksti]
1. mail 1707 ühinesid Suurbritannia kuningriigiks Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhid: James I, Charles I, Oliver Cromwell, Richard Cromwell, Charles II, James II, Mary II, William III, Anne).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Brockhaus Enzyklopädie, vaadatud 30.05.2021.
- ↑ Allan, T. Peatoimetaja, 2009 Maailma müüdid, Tallinn: Ilo
- ↑ Silver Luik, Britannia vallutamine: Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond, Bakalaureusetöö, 2015 Tartu
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]