Joonmõõtkava
Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoont. Jaotised näitavad, kui suur vahemaa looduses vastab ühele lõigule kaardil. Nullist vasakule jääv vahemik on jagatud lühemateks lõikudeks.
Joonmõõtkava abil saab mõõta kaugust ka juhul, kui arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava kaardi suurendamisel või vähendamisel muutusid.
Joonmõõtkava konstrueerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Joonmõõtkava konstrueerimiseks kantakse ühele sirgjoonele teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a (kusjuures alus on pikkusega 1–5 cm), millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1, 10, 100 m jne).
Näiteks
- mõõtkava 1:100 puhul a = 1 cm;
- mõõtkava 1:2000 puhul a = 5 cm;
- mõõtkava 1:2500 puhul a = 4 cm;
- mõõtkava 1:5000 puhul a = 2 cm.
Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse põik- e transversaalmõõtkava, valides sobiva aluse, nagu joonmõõtkaval. Vasakul olevad nn põikjooned ja alusega paralleelsed jooned jagavad aluse kümnendosa aluse sajandikosadeks.
Joonmõõtkava kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Sirkli (ka joonlaua või pabeririba) abil mõõdame kaardil vajaliku vahemaa. Asetame sirkli vasaku haara joonmõõtkava nullpunktile. Nihutame sirklit nii palju vasakule, et sirkli parem haar jääks täisarvu tähistavale joonele. Tegeliku vahemaa leidmiseks liidame omavahel nullpunktist vasakule jääva haara kauguse nullpunktist ning nullpunkti ja sirkli parema haara vahelise kauguse.