Joosu mõis

Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Põlva maakonda Põlva valda.

Ajalugu

Joosu mõis eraldati 1731. aastal Väimela mõisast. Mõis on kuulunud Mülleritele, Brömsenitele ja Budbergidele. Oma lapsepõlve on veetnud mõisas ka Ferdinand von Wrangell.

Esimeseks omanikuks oli major Gotthard Johann von Müller.

1759. aastal ostis mõisa leitnant Bernhard von Helmsersen.

1766 müüdi edasi major Robert von Brömsenile.

1774. aastal sai omanikuks Justus Johann Ludwig Briesemann.

1784 ostis mõisa kindralleitnant (kindralporutšik) Ferdinand Magnus von Freymann.

Kui von Freymanni tütar Dorothea Margarethe abiellus aastal 1799 Hurmi mõisniku kaptenmajor Peter von Wrangelliga, läks mõis Wrangellidele.

1809. aastal ostis mõisa major Leonhard von Budberg.

1850. aastal sai omanikuks major Konstantin von Budberg.

1853. aastal müüs ta mõisa meditsiinidoktor Otto Georg von Rückerile.

1857 ostis mõisa leitnant Friedrich von Möller.

1895 päris mõisa tema poeg Georg von Möller.

1908 ostis mõisa Leonhard von Roth.

1916. aastal ostis mõisa Rudolf Schultz.

Mõisakompleks

18. sajandi lõpus rajati pikk ühekorruseline poolkelpkatusega varaklassitsistlik ning baroksete sugemetega härrastemaja. Peahoone saali laed olid kaunistatud geomeetrilise ornamendiga. Härrastemaja esise väljaku äärde rajati ait ning tall-tõllakuur.

Kaua aega tühjana seisnud härrastemaja on mitmest kohast varisenud. Majandushoonetest on säilinud ait.