Ondatra
See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
| Ondatra | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Ülemsugukond |
Muroidea |
| Sugukond |
Hamsterlased Cricetidae |
| Perekond |
Ondatra Ondatra |
| Alamperekond |
Arvicolinae |
| Liik |
Ondatra |
| Binaarne nimetus | |
|
Ondatra zibethicus (Linnaeus, 1766) | |
|
Ondatra levila (looduslik punasega, introdutseeritud rohelisega; Lõuna-Ameerikasse introdutseeritud isendite levilat kaart ei kajastata) | |
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Ondatra ei ole rott. Ta on alamsugukonna Arvicolinae suurim esindaja. Piisam on muskus, lõhnaaine, mida eritavad muskushirved. Isase ondatra preputsiaalnäärmed eritavad muskuselõhnalist nõret. Piisamiks nimetatakse ka ondatra karusnahka, mis on tähtis kaubaartikkel.
Ondatrat aetakse mõnikord segi nutria, mügri või kopraga[1]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Euroopas levitati teda algselt Böömimaalt, hiljem Prantsusmaalt.
Eestisse toodi ondatra Vooremaa jävedesse 1947. aastal, kust nad levisid üle kogu eesti.[1] Praeguseks on nende arvukus langenud koos leviku alaga, hetkel on neid vaid leida Peipsi järve vesikonnast.[2]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatra tüvepikkus on umbes 35 cm ja sabapikkus umbes 22 cm. Ta on nutriast ja euroopa koprast väiksem ja rändrotist suurem. Ta kaalub tavaliselt 0,8...1,6 kg (kuni 2,3 kg).
Ondatral on jässakas rotitaoline kehakuju. Lühike ja paks pea läheb väliselt ilma kaelata kereks üle. Saba on peaaegu paljas ja külgedelt lamenenud.
Ondatra on vee-eluga suurepäraselt kohanenud. Tal on veetihedalt suletavad kõrvad, mille lestad on sügaval karvastikus peidus. Kuigi ondatra tagakäppadel ei ole erinevalt kobrastest ja nutriatest ujulesti, on ta osav ujuja ja sukelduja. Ujulestade asemel on neil jäigad karvad varvaste äärtes, nii et varbad on mõlajad. Vees liikuda aitavad peamiselt pikad jõulised jalad ning laiali olevad tagajalad. Ujumisel on tüüriks ja toeks saba, mis liigub horisontaalselt vasakule ja paremale. Karvastik on väga tihe ja vett tõrjuv, nii et ondatra saab sageli pikka aega vees viibida.
Käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatrad viibivad peamiselt vees. Nad on suurepärased ujujad ja võivad kuni kümme minutit järjest vee all olla. Maa peal aga mõjub ondatra pigem abituna. Pelglik loom kasutab elamiseks peaaegu iga vähegi sobivat voolu- või seisuveekogu.
Ondatrad on tavaliselt öise või videvikulise eluviisiga. Ent nagu paljudel teistelgi loomaliikidel, näiteks punarebasel ja metsseal, sõltub öö- ja päevarütm sellest, kui palju inimene neid segab. Seal, kus nad elavad suhteliselt segamatult, võib neid kohata sageli ka päeval.
Ondatrate omavahelises suhtluses on oma osa nähtavatel ja lõhnasignaalidel. Paaritumisajal jätavad isased oma reviiri piirile rooja. Sel ajal suurenevad tunduvalt ka paarilised preputsiaalnäärmed, mis eritavad muskusnõret.
Ondatra häälitseb harva. Paaritumise ajal teevad nii isane kui ka emane prääksuvat häält. Pojad piiksuvad nagu hiired. Tülide puhul liigikaaslastega või ähvardades plagistavad ondatrad lõikehambaid, tehes kaugele kuuldavat müra.
Ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatrad rajavad kahesuguseid ehitisi. Nende tüüp oleneb elupaigast.
Majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatra liha on söödav.
Karusnahk on tööstusikult väga väärtuslik. Karvastiku värvus varieerub mustast ja tumepruunist beežini, esineb ka albiinosid. Sellepärast peetakse ondatrat mõnedel maadel, eriti USA-s, väärtuslikuks jahi- ja farmiloomaks.
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja, võib vee all viibida kuni 10 minutit. Ta on aktiivne öösel ja hämarikus.
Ondatra eluiga on tavaliselt 2–3 aastat, harvem ka kuni 5 aastat[viide?].
Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast.
Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldaastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid, kasutades neid toidu vedamiseks söögikohta. Maa-aluste käikude läbimõõt on 15–20 cm ja vette rajatud kanalid võivad olla isegi kuni paari meetri laiused. Madalas vees ehitab ondatra taimedest kuhipesi – pesa kuhi on umbes 1,5 meetri laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna. Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ondatra andmebaasis eElurikkus
- Eesti selgroogsed
- Looduspilt
- ↑ 1,0 1,1 Jahilo, Sander. "Ondatra - veekogude külalisesineja". looduspilt.ee. Vaadatud 19. Jaanuaril 2024.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ "Ondatra - liigikirjeldus". bio.edu.ee. Vaadatud 19. Jaanuaril2024.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend)