L'Anse aux Meadows
| L'Anse aux Meadows | |
|---|---|
|
| |
|
Viikingite asula rekonstruktsioon | |
| Asukoht |
|
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | VI |
| Viited | 4 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Koordinaadid | 51° 35′ 43″ N, 55° 31′ 52″ W |
| Nimekirja arvatud | 1978 (2. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud vanapõhjala 11. sajandi asulakoht. Kuni viikingite asulakoha leidmiseni oli see tilluke kaluriküla, kuhu ei viinud isegi teed (sinna tuli paadiga sõita). Nüüd on seal turismikeskus ja rahvuspark.
Islandi saagades on kirjeldatud reise Gröönimaast kaugemal läänes asuvale ülemeremaale Vínlandi. Enne 1960. aastaid ei olnud leitud arheoloogilisi tõendeid, mis oleksid kinnitanud skandinaavlaste jõudmist Ameerikasse enne Kolumbust.
Norra harrastusajaloolane Helge Ingstad oletas, et Vínland võis asuda Newfoundlandil, ning asus viikingite jälgi otsima. 1960. aastal juhatas kalur George Decker ta L'Anse aux Meadowsi külas Épaves Bay ääres asuvate rohtukasvanud küngaste juurde, mis sarnanesid skandinaavlaste talude varemetega, mida Ingstad oli varem näinud Gröönimaal.
Asulast leitud puit on langetatud 1021. aastal ja seda peetakse ka asula rajamise ajaks.[1]
Väljakaevamised
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1961–1968 toimusid L'Anse aux Meadowsis arheoloog Anne Stine Ingstadi juhtimisel väljakaevamised, millest võtsid osa Rootsi, Islandi, Kanada, USA ja Norra teadlased. Täiendavad väljakaevamised viis 1973–1976 läbi Parks Canada.
Leiti 8 või 9 mätastest ehitatud hoone jäänused ning esemeid, mis viitavad nende asukate päritolule skandinaavia kultuuripiirkonnast, kõige tõenäolisemalt kolooniast Gröönimaal. L'Anse aux Meadowsis peeti kariloomi (leiti sigade, võib-olla ka lammaste ja kodukitsede luid), sulatati ja sepistati rauda ning parandati laevu. Arvatavasti käidi saarelt ka retkedel kaugemal edelas asuval mandril, sest majadest leiti mõned halli pähklipuu viljad ja puutükid – see puu L'Anse aux Meadowsis ei kasvanud. Pähklipuu kasvaala jääb umbes 1000 kilomeetri kaugusele edelasse, tänastesse New Brunswicki ja Québeci provintsidesse, see ühtib sealsete metsviinapuude kasvualaga.
Hooned koondusid mererannal kolme gruppi. Võimalik, et tegemist oli kolme laevameeskonna eluasemetega. Teistest veidi eemal asus sepikoda. Majad sarnanesid tüübilt hoonetega, mida ehitati viikingiaja lõpuosas Islandil, Gröönimaal ja Norras. Seinad olid laotud mätastest, paljudest ruumidest leiti jälgi tuleasemetest ja seinte ääres asunud muldpinkidest. Suuremad majad olid kuni 24 meetri pikkused. Siin elati vaid lühikest aega, kõige rohkem paarkümmend aastat, tõenäoliselt aga vaid mõni aasta.
Hoonetest ja nende ümbert leiti hulgaliselt rauatükke, näiteks laevaehitusel kasutatud neete. Majade lähedalt rannalt, kus arvatavasti laevu parandati, leiti metallesemega töödeldud puutükke, millest üks võis olla laeva põhjaplangu fragment.
Steatiidist värtnakeder ning kaks nõela (üks pronksist, teine luust) viitavad sellele, et elanike hulgas oli ka naisi ja et siin tegeleti käsitööga, mida kohalikud indiaanlased ei tundnud.
Huvitavamate leidude seas oli veel pronksist rõngaspeaga iiri-skandinaavia ehtenõel, helmed, Islandi päritolu kivist lamp, pronkseseme (võib-olla ehte või vööpandla) fragment.
L'Anse aux Meadows ja Vínland
[muuda | muuda lähteteksti]Islandi saagades räägitakse, et pärast Vínlandi avastamist Leifr Eiríkssoni poolt 1000. aasta paiku tehti sinna Gröönimaalt mitu retke ja seda maad püüti asustada. Kohapeal tekkisid aga konfliktid seal elanud indiaanlastega ning ümberasumine ebaõnnestus.
L'Anse aux Meadowsis ei kasva viinamarjad, millele viitab maa nimi Vínland. Küll aga leidub majade juures voolavas ojas saagades nimetatud lõhesid. Saagades räägitakse ka Vínlandil kasvanud isekülvanud nisust; millist taime see tähendas, ei ole selge.
Helge Ingstad jäi surmani kindlaks, et ta on leidnud Vínlandi. Enamik uurijaid on siiski seisukohal, et saagade Vínland asus Newfoundlandist lõuna pool, võib-olla Saint Lawrence'i lahe lõunakaldal.
Leiud mujalt Põhja-Ameerikast
[muuda | muuda lähteteksti]L'Anse aux Meadowsist kaugemalt lõunast on leitud ainult üks viikingi- ja keskaegse Skandinaaviaga seotud ese: Olav Kyrre (1067–1093) aegne münt indiaanlaste asulakohast USA-s Maine'i osariigis. Kanada arktilistest piirkondadest on aga leitud palju skandinaavlastega seotud esemeid. Arvatavasti on need sinna jõudnud Kanada ja Gröönimaa inuittide omavahelise läbikäimise kaudu skandinaavlaste asulatest Gröönimaal.
Teised lõuna poolt Ameerika mandrilt leitud viikingitega seotud esemed, ruunikivid ja ehitised, nagu Kensingtoni ruunikivi, Newporti torn jm on osutunud võltsinguteks, indiaanlaste loominguks või on seotud pärast Kolumbust Ameerikasse rännanud eurooplastega.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Dendrokronoloog: viikingite Ameerikasse jõudmise aja leidmine on sensatsiooniline" ERR Novaator, 22. oktoober 2021
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ingstad, Anne Stine. "The Discovery of a Norse Settlement in America. Excavations at L'Anse aux Meadows, Newfoundland 1961–1968". Universitetsforlaget, Oslo 1977
- Ingstad, Helge & Anne Stine. "The Viking Discovery of America: The Excavation of a Norse Settlement in L'Anse aux Meadows, Newfoundland". Checkmark Books, New York 2001
- Logan, F. Donald. "The Vikings in History." 3. edition. Routledge, New York 2005
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- L'Anse aux Meadows National Historic Site of Canada
- Lingid fotodele L'Anse aux Meadowsist leitud esemetest
- Helge Ingstadist