Lõugtundlased
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
| Lõugtundlased Fossiilide leiud: Kambrium - retsentne | |
|---|---|
|
Odasaba (Limulus polyphemus) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Lõugtundlased Chelicerata Heymons, 1901 |
| Klassid | |
|
Ämblikulaadsed Arachnida | |
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).
Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu eurüpteriidide (Eurypterida) selts, välja surnud.
Alamhõimkonnad ja klassid
[muuda | muuda lähteteksti]1. lõugtundlased (Chelicerata)
- ämblikulaadsed (Arachnida)
- skorpionilised (Scorpionida)
- ämblikulised (Araneae)
- lestalised (Acarina)
Iseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.
Enamik lõugtundlasi on röövloomad.
Lõugtundlased on lahksoolised.