Lainearv

Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m⁻¹

Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m. Lainearvu nimetatakse ka ruumiliseks sageduseks. Kui (ajaline) sagedus väljendab võnkeperioodide arv ajaühikus (sekundis), siis lainearv näitab võnkeperioodide arvu pikkusühikus (meetris).

Lainearvu mõistet kasutatakse spektroskoopias, teoreetilises füüsikas ja matemaatikas (Fourier' teisendus), samuti mõnes tehnilises rakenduses, näiteks pilditöötluses.

Spektroskoopias on lainearv (tähis ${\tilde {\nu }}$) avaldatav kujul

${\tilde {\nu }}={\frac {\nu }{c}}={\frac {1}{\lambda }}$,

kus $\nu$ on sagedus, c on valguse kiirus ja λ on lainepikkus.

Mõõtühikuna on spektroskoopias kasutusel SI ühiku 1/m ehk m⁻¹ asemel CGS ühik 1/cm ehk cm⁻¹.

Sageli nimetatakse lainearvuks ka ringlainearvu $k$, mis on lainevektori ${\vec {k}}$ absoluutväärtus:

$k=|{\vec {k}}|={\frac {2\pi }{\lambda }}=2\pi \cdot {\tilde {\nu }}.$

Ringlainearv väljendab radiaanide arvu meetri kohta (rad/m) ehk võnkeperioodide arvu pikkuse 2π meetri kohta.

Ringlainearv erineb lainearvust samamoodi, nagu erineb ringsagedus $\omega =2\pi f$ sagedusest $f$.