Mõisamaa (Väike-Maarja)
| Mõisamaa | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 9,6 km² (2020)[1] | |
|
Elanikke: 24 (1.01.2019)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 5132[3] | |
| Koordinaadid: 58° 58′ N, 26° 20′ E | |
|
| |
 |
Mõisamaa on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Rakke valda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Praeguse Mõisamaa eelkäija võis kanda nime Mandavere (Mondefer, 18. sajandi L. A. Mellini kaardil Mandefer).
Kirikuraamatute järgi (18.–19. sajand) oli Mõisamaa mõisa maadel kaks küla, Mandevere ja Järvemäe (ka Jerveka, Jääremaa). Kunagist Järvemaa küla Tammiku parkmetsa taga mäletatakse ainult paiga nime järgi.
Taani hindamisraamatus on üheks neljateistkümnest Pudiviru kohanimeks Käginurme, see võis olla Mõisamaa küla muinasnimetus. Muinasasula koht on külatänava ääres arheoloogide poolt tuvastatud.
Haukamäe (ka Aukamäe) küla paiknenud Mõisamaa ja Lasinurme vahel. Haukamäest on tänapäeval järel samanimeline talu. Küla saanud otsa Põhjasõjas.[4] Mõis võtnud tühjaks jäänud talude maad endale. Põllu seest olevat välja tulnud kaevurakkeid.
Mõisamaa mõisast suundub üks vana tee kunagi mõisa koosseisu kuulunud Järvemäe külla (ammu hävinud). Tee oli äärestatud kuusehekiga, mida meenutavad üksikud pügamisjälgedega vanad puud.
18. sajandi L. A. Mellini kaardil on Järvemäe (Jerwemä) ja Mandevere (Mandefer) vahel tähistatud Wända mõis.
Rahvakool
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisamaa rahvakool asutati 1852. Aastal 1863 õppis seal 35 last, koolmeistriks oli Juhan Böckler (52 a). Külas oli kauplus, vanadekodu, veski, rahvamaja ja mõnda aega isegi vallakeskus.
Lohukivi
[muuda | muuda lähteteksti]Kultusekivi "Mõisamaa Lohukivi" on arheoloogiamälestisena nr 10317 riikliku kaitse all. 2008. aasta kevadel kaevati Mõisamaa Lohukivi ekslikult oma kohalt välja ja lükati tee äärde. Kivi asub praegu Mõisamaa küla põhjaserval Suure-Tammikusse ja Mõisamaa külla hargnevate teede lahkmelt 100 m põhjas, Suure-Tammiku tee kõrgel läänekaldal põllu servas. Algne asukoht oli keset põldu lohus.[5]
Veekogud
[muuda | muuda lähteteksti]- Mõisamaa külatee ääres on mitu tänaseks soostunud ja võssa kasvanud tiiki.
- Mõisamaa küla lõunaosas oli varem intensiivne karstikurisu, mis maaparandustööde tagajärjel on vägevust kaotanud.
Mustendid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rahvas mäletab, et Mõisamaa kõrts kaotati ära ja kool pandi sisse. Oli nii madala laega, et pikk mees ei mahtunud püsti seisma. (Karl Madrus) Vöörmünder Kingsepa rehetoas peetud kooli. Kõrts kadus ära, siis mindi kooliga kõrtsi. (Juhan Peebu)
- Mõisamaa tee ääres on koobas, räägitakse, et sõja ajal sees oldud. Ka Haukamäe orgu põgenenud rahvas. (Ernst Korjus)[6]
- Kruusiauk on ajalooline kruusakarjäär, mille kruusa on ilmselt läbi sajandite kasutatud kõrvaloleva Tammiku–Lasinurme tee ehitamiseks ja korrashoiuks. Kruusiauk pole ammu kasutuses, kuid tänagi on seal puude vahel näha teed, kust kruusa välja veeti. Ümber kruusamäe on väike soosiil. Rüütlite tuleku aegu toimunud läheduses nende verine vastuvõtt. Mõisamaa kruusaaugust tuli kruusa kaevamisel välja suur luukere ja hulk surnuluid. Ühe sõrmeluu ümber olnud kuldsõrmus. (Karl Madrus) [7]
- Rahvajutu järgi tulnud Mõisamaa kurisust alla läinud pesukurikas Tammiku järvest välja.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Helmut Joonuks: Simuna Piirkonna Ajalugu, 1981
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Ajalooline traditsioon: Simuna. Pelgupaigad
- ↑ MTÜ Vana Tammiku: Tammiku Mõisamaa Emumäe