Mine sisu juurde

Mart Kadastik

Allikas: Vikipeedia

Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju; sündinud 24. märtsil 1955) on eesti ajakirjanik, kirjanik, meediategelane ja tippjuht.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Alma Kadastiku ja Heiti Kadastiku poeg.

1973. aastal lõpetas Kadastik Tartu 5. Keskkooli, 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas ajakirjanduse eriharu.

1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis 1991. aastast kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale.

2013. aasta augustis teatati, et Schibstedi kontsern peab läbirääkimisi oma Eesti meediaäri, sh Postimehe ja trükikoja Kroonpress müügiks Eesti haru juhtide osaühingule, mille üks osanik on ka Mart Kadastik.[1][2] Müügitehing leidis aset sama aasta septembris ning selle käigus omandas Margus Linnamäe poole Eesti Meediast ja teine 50% jäi juhtkonna ettevõttele TAMM Meedia, millest 58% kuulus Mart Kadastikule.[3] Kaks aastat hiljem müüsid Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak oma osaluse Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele ning Kadastik lahkus ettevõtte nõukogu juhatuse kohalt.[4]

Aastail 1983–1986 õpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduskateedris.

Kadastik oli Maailma Ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000.

Kadastik on aidanud kunagisel Eesti peaministril Andrus Ansipil kõnesid vormistada.[5]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Kadastik on kirjutanud ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume.

2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjandusteos, romaan "Kevad saabub sügisel".[6] Autori sõnul on 2/3 raamatu sündmustest tegelikult juhtunud. Raamatut arvustati nii heatahtlikult kui ka kriitiliselt, Kadastik ise on nimetanud kriitika põhjuseks kirjanike olelusvõitlust.[7] Pigem õnnestunuks on seda nimetanud kriitikud Jan Kaus ja Kaarel Kressa[8]. Romaanile ilmus 2013. aastal järg "Suvi sulab talvel", mille tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sügisel[9].

2014. aastal avaldasid Kadastik ja Katariina Tammert koos Varraku kirjastuses romaani "Paarismäng".[10]

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kevad saabub sügisel", romaan. Tallinn: Varrak, 2013
  • "Suvi sulab talvel", romaan, eelmise järg. Tallinn: Varrak, 2013
  • "Paarismäng" (koos Katariina Tammertiga), Tallinn: Varrak, 2014
  • "Eluaegne", romaan. Tallinn: Varrak, 2015
  • "Kättpidi suures poliitikas", Tallinn: Ema & Isa, 2016
  • "Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat" Tallinn: Varrak, 2016
  • "Mart Kadastik kirjutab", publitsistika Mart Kadastiku sulest ja tema kohta. (Kaanel ka: Jaak Kalju "Paradokside puntras".) Koostaja Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016
  • "Luikede järv", romaan. Tallinn: Hea Lugu, 2017
  • "Presidendi vastuvõtt", romaan. Tallinn: Hea Lugu, 2019
  • "Valitud naised: autoriveerud ajakirjas Eesti Naine 2017–2019". Illustratsioonideks Anna Litvinova maalid aastaist 2010–2019. Tallinn: Hea Lugu, 2019

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]

KGB materjalide kasutamine ja dissidentide vaenamine ajakirjanduses

[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastatel kirjutas Mart Kadastik ajalehes Edasi pseudonüümi Jaak Kalju all toona dissidentidena Eesti Vabariigi taastamist nõudnud inimeste, sh Lagle Pareki suhtes kriitilisi artikleid, kasutades muuhulgas Nõukogude Liidu julgeolekuametkonna KGB antud materjale.[1] Nii kirjutas Kadastik 1984. aastal ajalehes Kodumaa värskelt süüdi mõistetud dissidentide Pareki, Arvo Pesti ja Heiki Ahoneni kohta: "Kui ebameeldiv seda ka ei ole eelnimetatutel tunnistada, ometi toimis neile peamise käivitava jõuna isiklik kasu. Olgu või rahuldus oma nime kuulmisest välismaistes raadiosaadetes." Sama aasta Edasis vene dissidentliku kirjaniku Aleksandr Solženitsõni kohta: "Apoliitiline silmakirjatseja, kes ei usu demokraatiasse, vaid on autoritarismi (eeskätt fašismi) ägeda pooldajana kohutanud isegi oma seniseid soosijaid Läänes." 1988. aastal kritiseeris ta nn nelja mehe ettepanekut Eesti isemajandamiseks (IME): "Isemajandamise ettepanekut arendades on juba jõutud nõudeni taastada kodanliku Eesti aegne riik ja kord. Kes vähegi poliitikat jagab, saab aru, et selline avantürism kompromiteerib meie teadlaste ja loovintelligentsi pingutusi vähendada kohaliku elu sõltuvust keskorganite suvast, puhub üles umbusaldust meie taotluste poliitiliste eesmärkide suhtes. /---/ Muide, olen lihtsate inimeste suust juba korduvalt kuulnud väiteid: Lagle Parek ja tema mõttekaaslased olla tegelikult provokaatorid, kes kaitsevad ühiskonna demokratiseerumise vastaste huve."[11]

Kadastik ise selgitas oma tegevust 1992. aasta 31. augustil ilmunud arvamusloos "Versioon 80. aastatest": "Mis ikka sundis tollast "Edasi" toimetajat osalema selles ahelas, mille jämedat otsa hoidis enda käes KGB? /---/ Jäin nõusse põhjusel, mis täna on ilmselt raskendav asjaolu: hasartne soov vahendada seda ajakirjanduslikult põnevat teemat senisest mitmekülgsemalt, inimlikumalt, trafaretivabalt. /---/ Ma ei mõistnud neid inimesi, vabadusvõitlus sellises vormis tundus siis absurdne, peamiselt vaid oma isiklike komplekside väljendusena. Mulle oli arusaamatu selle grupi sallimatus kõigi "harilikult" elavate eestlaste, eriti intelligentsi vastu."[1]

Väidetavalt on just need kunagised kirjutised põhjus, miks Kadastik pole osalenud poliitikas. 1992. aastal kirjutas ta: "Minu vahetu poliitiline tegevus katkes siis, kui pettusin Rahvarinde režiimis. /---/ Süümevannet ma anda ei kavatse. Ehkki ma pole eales andnud KGB-le informatsiooni, olen ajakirjanikutöös kasutanud KGB andmeid."[1] 2007. aastal avaldas Kadastik Postimehes arvamusloo "Rääkige ära!", kus kirjutas põhjustest, miks nõukogude ajal tehtust sageli avameelselt kõnelda ei taheta: "Kes tahakski rääkida lojaalsuse murdumisest. Vene ajal kaotasid paljud, kellelt nüüd oodatakse ülestunnistust, usu oma riigi ideesse. /---/ Nad vaikivad, ja teevad ilmselt õigesti. Ühiskond on valmis kuulma, aga mitte kuulama."[12] Selles sõnavõtus kunagise tegevuse õigustamist nähes on Kadastikku kritiseerinud muuhulgas poliitik Indrek Tarand[13][14][15] ja Keskerakonna häälekandja Kesknädal[16].

Arvamusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Meediajuhina on Kadastik kritiseerinud veebiportaalide kommentaariume ("Kommentaarium on väga inetu, ma ei soovita kellelgi seal käia")[17] ning näinud Eesti Rahvusringhäälingu laienemises kõmumeediasse (seoses ERR-i portaali menu.err.ee avanemisega) ohtu avalik-õigusliku ja erameedia vahelisele tasakaalule ("Kui maksumaksja rahaga tullakse internetimeediasse, siis see on väga suur risk")[18]. Ta seisis ka Postimehe Tartust Tallinna kolimise eest 1995. aastal.[1][19]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu linna aukodaniku nimetusest loobumine

[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta veebruaris esitasid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ja Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov Mart Kadastiku Tartu linna aukodaniku kandidaadiks. Põhjenduseks toodi Kadastiku tegevus meediakontserni Eesti Meedia looja ja juhina, kus ta "on oluliselt panustanud sõnavabaduse, meediavabaduse ning Eesti kvaliteetajakirjanduse arengusse". Samuti nimetati tema rolli Jaan Tõnissoni ausamba rajamisel Tartusse ning Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühise konkursi "Aasta tegu" algatamisel. [20][21]

Pärast kandidatuuri avalikustamist saatis Eesti eurosaadik Indrek Tarand 16. veebruaril Tartu linnavalitsusele ja -volikogule avaliku kirja, milles avaldas arvamust, et Kadastiku tegevuse tõttu Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail ajalehe Edasi peatoimetajana ja sidemete tõttu KGB-ga ei peaks Kadastik saama Tartu aukodanikuks. Tarand nimetas Kadastiku 1980. aastatel ajakirjanduses avaldatud tekste vihakõneks ning soovitas esitada kõik kolm aukodaniku kandidaati hääletusele eraldi. Kirjale järgnes avalik poleemika, kus kõrvutati Kadastikku kui potentsiaalset aukodanikku varem aukodanikuks valitud poliitvangi Enn Tartoga ning tõstatati ka küsimus Kadastiku rollist Postimehe viimisel Tartust Tallinna. [15][22][23][24]

Linnavolikogu hääletusele 18. veebruaril esitati Kadastik siiski koos kardioloog Jaan Eha ja lastekirjanik Tiia Toometiga. Volikogus puhkenud vaidlusele vaatamata kiideti kõik kandidatuurid heaks 21 poolt- ja 18 vastuhäälega.

19. veebruaril teatas Mart Kadastik, et loobub aukodaniku nimetusest. Loobumise põhjendusena nimetas ta ka Postimehe olukorda pärast selle müümist Margus Linnamäele: "Mitte üldsegi mineviku pärast, vaid tuleviku pärast – täna veel ei ole mul täit veendumust, et olen andnud Eesti Meedia kontserni koos 'Postimehega' üle kätesse, kus ta on mitte ainult kahe käega, vaid ka südamega hoitud.". [20][22][23]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18–21.
  2. ↑ Marta Jaakson, Katariina Krjutškova, Hannes Sarv "Kadastik: läbirääkimised käivad, muu on spekulatsioon" Äripäev, 14.08.2013.
  3. ↑ Aivar Reinap "Kuidas Eesti Meedia leidis Margus Linnamäe?" Postimees, 10. september 2013.
  4. ↑ "Margus Linnamäe omandab 100% Eesti Meedia aktsiatest" Postimees, 26. august 2015.
  5. ↑ Mart Kadastik: Minu jaoks olnuks parem, kui Ansip oleks olnud Eesti Posti peadirektor.
  6. ↑ "Mart Kadastik kirjutas raamatu naistest" Naised, 04.04.2013.
  7. ↑ Rutt Ernits "Mart Kadastik: literatuuritsemisega on liiale mindud" ERR, 10.05.2013.
  8. ↑ Kaupo Meiel "Kadastik ja Kivirähk. Kirjandus ja ajakirjandus" Sirp, 25.07.2013.
  9. ↑ http://kultuur.postimees.ee/2576386/kadastik-uurib-uues-romaanis-seksuaalsust
  10. ↑ Kivisildnik (:)sentimentaalne romaan kolmandal ringil Eesti Ekspress 19. november 2014.
  11. ↑ Mida kirjutas Tartu aukodaniku kandidaat Mart Kadastik nõukaajal? Eesti Ekspress 17.02.2016.
  12. ↑ "Rääkige ära!"[alaline kõdulink] Postimees, 03.11.2007.
  13. ↑ "Tarand osutab Kadastiku propagandistlikele võtetele"[alaline kõdulink] Eesti Ekspress/Delfi, 7. november 2007.
  14. ↑ Indrek Tarand ""Mart, mis laulu lauldi Ansipi ämma juures?" Indrek Tarand MEPsite, 21. september 2010.
  15. ↑ 15,0 15,1 "Indrek Tarand: Avalik kiri Mart Kadastiku aukodanikuks sobivuse küsimuses" Eesti Ekspress, 15. veebruar 2016.
  16. ↑ "Veel Edasist, Postimehest ja Jaak Kaljost" Kesknädal, 2. märts 2011
  17. ↑ "Mart Kadastik: Eesti inimene erutub ainult internetis"[alaline kõdulink] ERR, 27.04.2011.
  18. ↑ Lauri Varik "Kadastik: tugevnev ERR on oht ajakirjanduse konkurentsile"[alaline kõdulink] ERR, 10.05.2013.
  19. ↑ Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007.
  20. ↑ 20,0 20,1 Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linnavolikogu pressiteade 18.02.2016.
  21. ↑ Maris Meiessaar Rõtov: olen Kadastikule tema patud andestanud ning arvan, et seda võiks teha ka avalikkus Delfi 16. veebruar 2016.
  22. ↑ 22,0 22,1 Oliver Kahu Mart Kadastik loobus Tartu aukodaniku tiitlist ERR 19.02.2016.
  23. ↑ 23,0 23,1 Anette Parksepp Tartu aukodanike valimist saatis Mart Kadastiku küsimuses pikk ja tuline vaidlus ERR 18.02.2016.
  24. ↑ Maris Meiessaar Indrek Tarandit nörritab, et Tartu tahab tõsta aukodaniku seisusesse Mart Kadastiku, kes Postimehe Tartust ära viis Delfi 13. veebruar 2016.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Mart Kadastik kirjutab", publitsistika Mart Kadastiku sulest ja tema kohta. (Kaanel ka: Jaak Kalju "Paradokside puntras".) Koostaja Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Romaaniarvustusi

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mart_Kadastik&oldid=6729773"