Martin Guerre
Martin Guerre (esialgu Daguerre; umbes 1525 Hendaye – umbes 1595 Artigat) oli baski päritolu prantsuse talupoeg, kes on tuntud ühe maailma kuulsama äravahetamispettuse tõttu.
Martin sündis baski linnakeses Hendayes Sanxi Daguerre'i pojana. 1527. aastal kolis tema pere (ema ja isa, tolle vend Pierre ning tema õed) üle Püreneede kirdesse toonase baski ja oksitaani keeleala piirile Artigat' külla. Nad muutsid oma baski nime prantsuspärasemaks Guerre'iks ja jätkasid juba Hendayes alustatud tellisepõletamisäri, mis tegi nad peagi küllaltki jõukaks. Guerre'id sulasid külakogukonda hästi sisse ning 1538. aastal korraldati 13- või 14-aastase Martini ja veel noorema, küla ühte prominentsemasse perre kuuluva Bertrande de Rolsi abielu. See polnud osapoolte nooruse ja tõenäolise vastastikuse antipaatia tõttu kuigi õnnelik ning jäi pikaks ajaks lastetuks. Lisaks elas paar Martini isa Sanxi majas ning isa ja poja suhted olid väga pingelised.
1548. aastal sünnitas Bertrande viimaks lapse, kellele pandi vanaisa järgi nimeks Sanxi. Harmoonilisest pereelust ei saanud siiski asja, sest samal aastal süüdistas vana Sanxi Martini viljavarguses ning too pidas paremaks kodust lahkuda. Martin siirdus Hispaaniasse, kus temast sai kardinali teener, hiljem astus ta aga Pedro de Mendoza väkke, mis tungis 1557. aastal Picardiesse. Seal võideldes sai ta arkebuusikuuli jalga ning see amputeeriti. Kuningas Felipe II määras sõjateenistuseks kõlbmatuks muutunud Martini ühte kloostrisse ilmikvennaks, kus talle tagati hea äraelamine. Siiski muutus selline elu talle peagi vastumeelseks ning ta hakkas ilmselt taga igatsema oma perekonda. 1560. aasta alguses ületas ta taas Püreneed ning suundus tagasi Artigat'sse.
Vahepealse 13 aasta jooksul oli Guerre'ide peres toimunud palju muutusi. Vana Sanxi Guerre oli surnud ning perekonnapeaks oli saanud tema vend Pierre. Martini naine Bertrande oli mehe äraoleku tõttu aga küllaltki viletsal positsioonil, olemata ei abielunaine ega lesk ning tohtimata toonaste seaduste järgi enne uuesti abielluda, kui täiesti kindlalt teada oli, et ta mees on surnud. 1556. aastal saabus külla aga Arnaud du Tilh, hüüdnimega Pansette, kes väitis end olevat tagasi tulnud Martin Guerre'i. Osava petise juttu jäid enam-vähem kõik esialgu uskuma; võimalik, et mitmed külaelanikud mängisid temaga ka kaasa. Tõenäoline, et seda tegi ka Bertrande, kes soovis endale meest ning nõustus seetõttu du Tilhi pettust varjama. Bertrande ja Arnaud said ka tütre. Kuid peagi tõusid peres varaküsimuste tõttu siiski tülid ning Pierre Guerre hakkas du Tilhi petiseks pidama. 1559. aastal algatati viimase vastu esimene kohtuprotsess, mis toimus Rieux' kohalikus kohtus, 1560. aastal jätkus see Toulouse'is. Sõnaosav Pansette oleks kohtunikud äärepealt ära petnud, kuid protsessi viimastel päevadel ilmus välja tõeline, puujalaga Martin Guerre, kes mõningase veenmise ja pereliikmetega vastastamise järel suutis tõestada, et teise mehe näol on tegu petisega. Du Tilh mõisteti pettuse ja abielurikkumise eest surma ning Martin Guerre sai oma naise ja varad tagasi. Tema hilisemad eluaastad kulgesid rahulikult. Pärast Bertrande'i surma abiellus ta uuesti ning sai mitu last. Ta suri jõuka talupojana 1595. aasta paiku; sellest ajast on teada tema vara jagamine poegade vahel.
Martin Guerre'i hämmastav juhtum äratas suurt tähelepanu üle kogu Prantsusmaa, sellest kirjutati palju lugusid, kõige olulisemad olid aga kaks: protsessis osalenud kohtuniku Jean de Coras' ja noore kohtuametniku Guillaume Le Seueri omad. Artigat' külas on see juhtum jäänud aga siiamaani rahva mällu püsima. Nii Prantsusmaal kui ka mujal on Martin Guerre'i loost loodud näidendeid, jutustusi ja filme, neist kõige originaalilähedasem on 1982. valminud "Le Retour de Martin Guerre". Sellega üheaegselt kirjutatud samanimeline ajalooline uurimus ilmus 1983. aastal.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Natalie Zemon Davis. "Martin Guerre'i tagasitulek". Tallinn: Varrak 2002.