Messerschmitt Me 163 Komet
|
| |
| Tüüp | hävituslennuk |
|---|---|
| Esmalend | 1. september 1941 |
| Võeti kasutusele | 1944 |
| Põhikasutaja | Luftwaffe |
| Toodanguarv | ~370 |
Messerschmitt Me 163 Komet oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal arendamisel olnud rakettmootoriga püüdurhävitaja.
Seda Alexander Lippischi projekteeritud rakettlennukit katsetati ka lahingutegevuses. Me 163 oli esimene inimese juhitud lennuk, mis saavutas kiiruse 1000 km/h. Saksa katselendur Heini Dittmar saavutas 1944. aasta juuli alguses Me-163-l kiiruse 1130 km/h.[viide?] See oli lennukite mitteametlik kiirusrekord, mis ületati turboreaktiivmootoriga lennukite rekordite kategoorias alles peaaegu kümme aastat hiljem. Ehitati üle 300 Me-163. Lennuk ei õigustanud end, see ei sobinud ebaefektiivsuse ja ohtlike, segunemisel isesüttivate kütusekomponentide (kaalult 3 osa vesinikülihapendit (nn T-Stoff) ja üks osa segust, mis koosnes 57% metanoolist, 30% hüdrasiinist ja 13% veest (nn C-Stoff)) tõttu. Kokku hävitati Me-163-ga 16 liitlasvägede lennukit, neist enamik neljamootorilised pommituslennukid. Lisaks õhulahingutes langenud lenduritele said paljud Me-163 piloodid surma katsetustel ja õppelendudel.
Lennuki tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Me 163B Komet andmed | |
|---|---|
| Pikkus | 5,7 m |
| Tiivaulatus | 9,3 m |
| Tiiva noolsus | 23,5° |
| Tiivapindala | 19,6 m² |
| Kõrgus | 2,5 m |
| Jõuallikas | rakettmootor Walter HWK 109-509 A, tõukejõuga 1600 kg/s |
| Lubatud maksimaalne kiirus | 960 km/h |
| Lennukaugus | 80 km |
| Lennuaeg | 5 min täisvõimsusel |
| Meeskond | 1 |
| Praktiline lennulagi | 12 000 m |
| Tühikaal | 1905 kg |
| Lennukaal | 4309 kg |
| Relvastus | 2 x 30 mm MK 108 automaatkahur või 2 x 20 mm MG 151 automaatkahur |