Miss Marple
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) |
Miss Marple (Jane Marple) on tegelaskuju Agatha Christie kriminaalromaanides ja juttudes ning nende põhjal tehtud ekraniseeringutes. Miss Marple on isehakanud detektiiv, kes kõrgest vanusest hoolimata on ülimalt tähelepanelik ja terase taibuga.
Esimest korda tegutses miss Marple'i tegelaskuju krimijutus "Teisipäevaklubi", mis ilmus 1927. aasta detsembris ajakirjas The Royal Magazine.
Miss Marple esineb 13 Agatha Christie romaanis. Neist esimene on 1930. aastal ilmunud "Mõrv kiriklas".
Eesti keeles ilmunud teosed, kus miss Marple on peategelane
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1930 "Mõrv kiriklas" ("The Murder at the Vicarage")
- 1942 "Laip raamatukogutoas" ("The Body in the Library"); "Nobe näpp" ("The Moving Finger", ka "The Case of the Moving Finger")
- 1950 "Teatame mõrvast" ("A Murder is Announced")
- 1952 "Mäng peegliga" ("They Do It with Mirrors", ka "Murder with Mirrors")
- 1953 "Taskutäis rukist" ("A Pocket Full of Rye")
- 1957 "Paddington 16.50" ("4.50 from Paddington", ka "What Mrs. McGillicuddy Saw!" ja "Murder She Said")
- 1962 "Peegel mõranes" ("The Mirror Crack'd from Side to Side", ka "The Mirror Crack'd")
- 1964 "Kariibi mõistatus" ("A Caribbean Mystery")
- 1965 "Bertrami hotellis" ("At Bertram's Hotel")
- 1971 "Nemesis" ("Nemesis")
- 1976 "Magav mõrv: miss Marple'i viimane juhtum" ("Sleeping Murder")
Jutukogud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1933 "Kolmteist mõistatust" ("The Thirteen Problems")
- "Teisipäevaklubi" ("The Tuesday Night Club")
- "Astarte kultusekoda" ("The Idol House of Astarte")
- "Kullakangid" ("Ingots of Gold")
- "Vereplekid kõnniteel" ("The Bloodstained Pavement")
- "Motiiv võimaluse vastu" ("Motive v Opportunity")
- "Püha Peetruse pöidlajälg" ("The Thumb Mark of St Peter")
- "Sinine geraanium" ("The Blue Geranium")
- "Seltsidaam" ("The Companion")
- "Neli kahtlusalust" ("The Four Suspects")
- "Jõulutragöödia" ("A Christmas Tragedy")
- "Surmataim" ("The Herb Of Death")
- "Juhtum bangalos" ("The Affair at the Bungalow")
- "Uppumissurm" ("Death by Drowning")
- 1979 "Miss Marple'i viimased juhtumid" ("Miss Marple's Final Cases")
- "Pühamu" ("Sanctuary")
- "Kummaline nali" ("Strange Jest")
- "Mõõdulindimõrv" ("The Tape-Measure Murder")
- "Majahoidja juhtum" ("The Case of the Caretaker")
- "Täiusliku teenijanna juhtum" ("The Case of the Perfect Maid")
- "Miss Marple jutustab ühe loo ("Miss Marple Tells a Story")
- "Õmblejanna ilunukk" ("The Dressmaker's Doll")
- "Salapärane pilt peeglis" ("In a Glass Darkly")
- 2006 "Miss Marple. Kogutud lühijutud", Varrak 2006.
- 2020 "Viimane vaimudetund" (20 lühijuttu Agatha Christie jutuloomingu algusaegadest, neist osa miss Marple'iga). Kirjastus Varrak, tõlkinud Karin Suursalu jt.
- 2022 "Miss Marple: kaksteist uut lugu"[1]
Miss Marple teatris ja filmis
[muuda | muuda lähteteksti]Miss Marple'it on kehastatud nii filmides ja seriaalides kui ka teatrilavastustes ja kuuldemängudes. Eesti televaatajani on jõudnud mitu ekraniseeringut, millest kaalukamad on olnud Suurbritannia seriaalid:
- "Miss Marple" (BBC, 12 jagu, 1984–1992), nimiosas Joan Hickson
- "Agatha Christie's Marple" lühipealkirjaga "Marple" (ITV, 23 jagu, 2004–2013), kus kehastasid miss Marple'it Geraldine McEwan (2004–2008) ja Julia McKenzie (alates 4. hooajast, 2009–2013)
Ita Ever miss Marple'i osatäitjana
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Televisioonis 1990. aastal esilinastunud kuueosalises telesarjas "Miss Marple'i lood" (režissöör Toomas Kirss) mängis nimiosa Ita Ever.[2]
Ita Ever on miss Marple'it mänginud ka Mosfilmi mängufilmis "Musträstaste saladus" (1983, režissöör Vadim Derbenjev) ja hiljem teatrilavastuses "Mäng peeglitega" (2005, lavastaja Roman Baskin, MTÜ Kell Kümme).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "E-kataloog ESTER". www.ester.ee. Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ "Miss Marpleʹi lood (1990) - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 27. detsembril 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Miss Marple. Agatha Christie kodulehel
- Biography of Miss Marple