Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).^[1]

Nägemisnärvi areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel

Paljude roomajate silmades olev näsakoonus, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse, on seotud samuti nägemisnärviga.

Madudel

Madude nägemisnärv sarnaneb suuresti teiste roomajate nägemisnärviga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii hüpotalamuses, eesajus kui ka talamuses.^[2]

Enamikul madudel näsakoonus puudub.

Imetajatel

Koduloomadel

Silmamuna kestad läbinud nägemisnärv on kaetud peaaju kestadega, mille vahel on ajuvedelikku sisaldavad ruumid. Silmanärvi katab vahetult nägemisnärvi sisemine tupp (vag.interna n.optici). Nägemisnärvi välimine tupp (vag.externa n.optici) on moodustunud kõvakestast.

Nägemisnärv kulgeb rasvkehas ja edasi koljuõõne suunas kus moodustab nägemisristmiku.^[3]

Inimestel

Inimestel kuulub nägemisnärv somaatilisse närvisüsteemi. Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv algab silma võrkkesta ganglionirakkude aksonitest moodustades silmapõhja.^[4]

Silmapõhi kuulub peaaju koosseisu.^[5]

Nägemisnärvid moodustavad kummagi silmamuna taga jämedad närvid. Need sisenevad koljuõõnde läbi kiilluu nägemisnärvi kanali.^[4] Nägemisnärvide mediaalsed kiud (chiasma opticum) ristuvad hüpotalamuses.

Nägemisnärvi väljumiskohta nimetatakse nägemisnärvikettaks (discus n. optici).

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 524:2004.
↑ J. A. ARMSTRONG,AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX), Veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ ^4,0 ^4,1 Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 221, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 541, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomicas, A14.2.01.006: Nervus opticus. Nägemisnärv
Cranial nerve II, Veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)

[5GrUy-1] "Meditsiinisõnastik" 524:2004.

[z6sSK-2] J. A. ARMSTRONG,AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX), Veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)

[17vsp-3] Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[81jAS-4] 4,0 ^4,1 Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 221, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[xbwQ8-5] Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 541, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]