Natüürmort

"Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga" Paul Cézanne (1893-1894)

Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis.

Natüürmordi kui maaližanri kujutamisvaldkonnaks on ajalooliselt olnud puu- ja aedviljad, lillekimbud vaasis, tarbeesemed, hinnalised väärtasjad, jahisaak ja kalad ning erinevad kompositsioonid muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist.

Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud.

Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt.

Natüürmort hakkas laiemalt levima renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi). Iseseisvaks maaližanriks kujunes 17. sajandil, saades eriti populaarseks Madalmaades, aga ka Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Natüürmordi populaarsuse Madalmaades põhjustas asjaolu, et Hollandi reformeeritud protestantlik kirik keelustas pühakute ja religioossete sümbolite kujutamise maalidel.

Tänapäeval on arvutigraafika abil loodud ka täiesti sünteetilisi natüürmorte.

Vaata ka

• Vanitas