Nikolai Gumiljov
Nikolai Stepanovitš Gumiljov (vene keeles Николай Степанович Гумилёв; 3. aprill (vkj)/ 15. aprill 1886 Kroonlinn – 26. august[1] 1921 Petrogradi lähistel, täpne asukoht on teadmata) oli vene luuletaja, akmeist, kirjanduskriitik ja tõlkija.
3. augustil 1920 vahistas Gumiljovi Petrogradi tšekaa. Teda süüdistati osavõtus endiste valgekaartlike ohvitseride organisatsioonist (Tagantsevi vandenõu) mitteteatamises. Ta hukati 1921. aastal Petrogradi lähedal ühe Irinovka–Schlüsselburgi kitsarööpmelise raudtee jaama juures.
Eesti keeles ilmunud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tähepuu varjus". Valikkogu, mis sisaldab Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljovi ja Ossip Mandelštami loomingut; Gumiljovi luuletused on tõlkinud Kalju Kangur. Tallinn: Eesti Raamat, 1990. ISBN 5-450-01293-4
- "Aafrika jaht: novellid, jutustused, olukirjeldused". Tõlkinud Kattri Ezzoubi. Tallinn: Eesti Raamat, 2011. ISBN 9789985658871
- arvustus: Vaapo Vaher. "Kuidas lugeda Gumiljovi?". Vikerkaar 2011, nr 12, lk 116–120; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis. Ilmunud ka V. Vaheri raamatus "Vampiiride tants: esseed ja ütlemised". Tallinn 2012, lk 277–282
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Gumiljovi esimene abikaasa oli poetess Anna Ahmatova. Nende poeg oli ajaloolane-etnoloog Lev Gumiljov.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Петербургские историки установили дату гибели Николая Гумилева". Газета.ru, 27. oktoober 2014. Vene keeles
Eestikeelne kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vladislav Hodassevitš. "Gumiljov ja Blok". // Mälestusteraamat "Nekropol", tõlkinud Maiga Varik. Loomingu Raamatukogu 2002, nr 39/40, lk 58–73
- Mihhail Lotman. "Nikolai Gumiljov: konkistadoori katkenud tee". Looming 2010, nr 7, lk 974–977. Loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; samas lk 970–93 valik Gumiljovi luuletusi, tõlkinud Maria-Kristiina Lotman