Saagikus
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2020) |
Põllumajanduses tähendab saagikus nii põllu- või aiakultuuri saaki kasvupinnaühiku kohta kui ka seemne saaki ühe kasvatatud taime kohta( kui ühest idanema pandud seemnest annab taim 3 seemet siis on saagikus suhe 1:3). Suhet 1:3 peetakse põllumajanduses ka minimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks, et säiliks inimkond.[1]
Üks kolmest seemnest tuleb panna kõrvale järgmiseks istutamishooajaks, järelejäänud kaks tarbib kasvataja või läheb üks inimtarbeks ja teine loomasöödaks. Mida suurem ülejääk, seda rohkem karja on võimalik üleval pidada. See suurendab ka farmeri ja tema perekonna heaolu. Suurem ülejääk suurendab ka veoloomade hulka – hobuseid ja härgi. See omakorda kergendas ka talupidaja elu. Suurem saagikus vähendas tööliste vajadust taludes ning vabanenud tööjõud suundus tööstusse ja kaubandusse. See omakorda viis linnade tekkimiseni ja suurenemiseni.
Linnade teke ja kasv tekitas linnainimestel vajaduse osta toit endale talunike käest. Kasvav turg tähendas intensiivsemat maa harimist, uute ja efektiivsemate meetmete rakendamist ning vajadust kvaliteetsema seemne järgi. See kõik tõi kaasa saagikuse kasvu tänu millele kasvas põllumeeste sissetulek.
Mõõtühik
[muuda | muuda lähteteksti]Põllusaagikust mõõdetakse kilogrammi või tonniga hektari kohta.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suur saagikuse kasv põllumajanduses leidis aset 18. sajandi alguses vanaaja lõpul, ebaökonoomne 3-väljaline maaviljelussüsteem, kus kolmandik maast jäeti sööti igal aastal ning inimeste söök, loomade söök ja tootmine võeti välja.
See asendati 5-väljalise külvikorraga, mis on loodud Inglismaal 1730. aastal Charles Townshendi ja Viscount Townshend II poolt Briti põllumajandusrevolutsiooni[2] ajal, nagu see oli kutsutud varajaste arvustajate sõnul.
Esimesel aastal sai nisu või kaer külvatud; teisel aastal oder või kaer; kolmandal aastal ristik, rukis, kaalikas ja/või lehtkapsas; neljandal aastal naeris, kuid see ei koristatud. Selle asemel aeti lambad naerise põllule saaki sööma ja järele jäänu trampisid mullaga segamini jalge all ning nii tehes väetasid ka põldu oma väljaheidetega. Viiendal aastal (või esimesel aastal uue rotatsiooni puhul) tsükkel algas uuesti nisu või kaera külvamisega ning keskmiselt oli 30% saagi tõus.