Siberi kuusk

Siberi kuusk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Okaspuutaimed Pinopsida
Klass	Okaspuu Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Kuusk Picea
Liik	Siberi kuusk
Binaarne nimetus
Picea obovata Ledeb

Siberi kuusk (Picea obovata) on männiliste sugukonda kuuluv puuliik.

Siberi kuusk on igihaljas okaspuuliik, mis võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. Siberi kuuske võib leida taiga- või boreaalsetest metsadest. Siberi kuusk moodustab 5,7% boreaalse metsa kogupindalast.

Botaanilised tunnused

Siberi kuuse tüve läbimõõt võib ulatuda kuni ühe meetrini. Koore värvus on tumehall. Puu oksad on suunatud veidi allapoole, mistõttu meenutab puu veidi püramiidi või koonust. Selle kuju tõttu langeb lumi kergemini okstelt maha ja ennetab okste murdumist. Võrsed on kollakad või rohekad ning võivad olla veidi läikivad. Okkad on küllaltki väikesed, pikkusega 10–18 mm, ning paiknevad tihedalt koos. Okkaid katab paks vahakiht, mis muudab need veekindlaks ja kaitseb neid tuulte kuivatava mõju eest. Okaste värvus võib olla nii heleroheline kui ka sinakasroheline. Käbid on silindrilise kujuga. Algul on käbid lillad, hiljem kasvades muutuvad pruuniks. Seemned on tumepruunid ning umbes 5 mm suurused.

Levik ja asukoht

Siberi kuusk levib peamiselt Uurali mäestikust idas Magadani oblastini ja arktilisest puupiirist lõunasse Altai mägedesse Loode-Mongoolias.

Paljunemine ja kasv

Siberi kuusk võib kasvada 40 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda 1 meetrini. Kuusk paljuneb käbi sees olevate seemnete abil.

Kasutamine

Siberi kuuse metsad on oluline osa Venemaa puidutööstuses. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina hoonete ehitamisel ning samuti müüakse ka sae materjalina. Siberi kuuse võrsed on toiduks põtradele ning seemned toiduks lindudele.