Suusasport
Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.
Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia.
Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning Alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel).
Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ja maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939.
Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ja alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi.
1924 loodi Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS). Rahvusvaheline Suusaföderatsioon tegeleb järgmiste aladega:
Föderatsiooni kuulub 102 riiki. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni president on 2021. aastast Johan Eliasch.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Laskesuusatamine
- Salpausselkä mängud
- Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises
- 1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused suusatamises
- 1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused suusatamises
- 1961. aasta Eesti meistrivõistlused suusatamises
- 1962. aasta Eesti meistrivõistlused suusatamises
- 1963. aasta Eesti meistrivõistlused suusatamises
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Suusatamine |