Mine sisu juurde

Svėdasai

Allikas: Vikipeedia
Svėdasai

leedu Svėdasai
poola Świadoście

Elanikke: 884 (2011)[1]

Koordinaadid: 55° 40′ N, 25° 22′ E
Svėdasai (Leedu)
Svėdasai

Svėdasai on alev Leedus Anykščiai rajoonis, Svėdasai valla halduskeskus. Alevist põhjas asub Svėdasase järv.

Svėdasais on gümnaasium, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Moriconide suguvõsa mausoleum ja aastal 1794 ehitatud katoliku kirik. Sealse juudi kalmistu müüril kasvab müür-raunjalg; tegemist on ühega selle taime kahest kasvupaigast Leedus.[2]

Kazimieras Būga arvates tuleneb alevi nimi seeli keelest ja tähendab andestamist. Mõned vanemad autorid on Svėdasai nime tuletanud ka rootslastest (leedu keeles švedai).

Alevi järgi on nime saanud Pirgu lademe Svedasai kihistu.[3]

Sealset mõisa on esmamainitud 1503. aastal, toona kuulus see Radziwillidele. 1522. aastal on esmamainitud sealset kirikut, 1577. aastal aga sealset poe ja nelja kõrtsiga alevit. Asula toonane nimekuju oli Svėdasys. Tol aastal püstitasid sinna oma kiriku ka protestandid.

Alev kanti kaardile aastal 1613. Aastal 1645 koostas Radziwillide kartograaf Juozapas Narunavičius Svėdasai kaardi, toona oli asulas seitse tänavat. Aastast 1743 kujunes sealne protestantide kirik Salamiestise kihelkonda kuuluvaks palvemajaks, mille hoone aga aastal 1755 maha põles. XVIII sajandil sai alev ka omale turuplatsi.

Asula põles aastail 1835 ja 1894. Svėdasai elanikud osalesid novembriülestõusus ja jaanuariülestõusus. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Своядосць[4] või Свядосць.[5]

XX sajandi alguses sai alev tänapäevase nimekuju. Sajandi esimesel poolel rajati alevisse meierei, kus toodeti aastal 1937 220 tonni võid. Maailmasõdade vahelisel perioodil tegutsesid alevis veel tärpentini, tõrva ja tökatit tootev vabrik, krediidiühistu ning kaks telliselöövi. Teise maailmasõja eel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Sõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed 300 juuti, hiljem põletasid sakslased suure osa alevist maha.[6]

Teise maailmasõja järel liideti sealsed telliselöövid ühtseks tellisetööstuseks, tegevust jätkas ka meierei. Nõukogude perioodil oli Svėdasai kohaliku kolhoosi keskasulaks.[7] Alevis tegutses ka metsamajand.

Tuntud elanikke

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. [1]
  2. Obelevičius, K.; Gudžinskas, Z. 2008. New Locality of Asplenium ruta- muraria in Lithuania. Botanica Lithuanica, Vol. 14 (3), lk. 151–154.
  3. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Svedasai%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]
  4. Своядосць. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 29 (57) : Сахар — Семь мудрецов. С.-Петербургъ, 1900., 262 lk.
  5. Свядосць. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 4 (Павастерортъ — Сятра-Касы). СПб, 1868, 523 lk.
  6. Holocaust atlas of Lithuania
  7. Svėdasai. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 139 lk.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]