Politsei

Politsei tegevus meeleavalduste ajal Hong Kongis 2019. aastal

Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks). Selle poolest erineb ta sõjaväest, mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes (suheldes teiste kogukondadega). Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.

Liikluspolitsei on sõiduki kinni pidanud ja kontrollib juhi dokumente. 2018. aasta mai, Tartu, Aleksandri tänava ots.

Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades.

Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu).

Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka enda või rahva turvalisuse tagamiseks sisemise relvastatud (ei pea olema külmrelv) struktuuride olemasolu (nt turvafirmad).

Jaotus

Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks:

liikluspolitsei
korrakaitsepolitsei (patrullteenistus)
kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist)
narkopolitsei
julgestuspolitsei
kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus
vee-, jõe-, mere- jne politseid
märulipolitsei
eriüksus
sõjaväepolitsei
kaitsepolitsei
poliitiline politsei
munitsipaalpolitsei
religioonipolitsei

Politsei teenistuses oleva ametniku nimetus eri maades:

politseinik
militsionäär, ka miilits (nii kasutusel Eestis)
kordnik — kasutusel peamiselt Eestis esimese iseseisvusperioodi ajal
sandarm
šerif
uräädnik (ka urjadnik) — ajalooline; kasutusel Eestis, kestis tsaariaja lõpuni; tuletus venekeelsest sõnast урядник

Vaata ka