Parasmaa mõis

Parasmaa mõis (saksa keeles Parrasma) oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa asukoht Lääneranna valda Pärnu maakonnas.

Ajalugu

Vanimad teated Parasmaa mõisast pärinevad 1620. aastatest, kui mõis kuulus Wolffeldti suguvõsale. 15. mail 1624 kinkis Gustav II Adolf Parasmaa mõisa Jürgen Aderkase rügemendi kapralile Magnus Bernhardsson Wolffeldtile (surn. u 1650), kellest sai samas ka Lihula ja Pärnu läänis asunud Pysi (Pijs), Keblaste (Keblas), Nedrema (Neudenurm, Neutenorm) ja Ahaste (Aast, Achst) mõisnik. Tema pärandas mõisa oma pojale, Pärnu krahvkonna asehaldurile Magnus von Wolffeldtile (surn. 1666), kelle pojast Bernhard Heinrich von Wolffeldtist sai omakorda järgmine Parasmaa mõisnik enne mõisate reduktsiooni.

17. sajandi lõpul muudeti Parasmaa mõis riigimõisaks, millega järgmisel sajandil ühendati ka Sõõrikese mõis (saksa keeles Sörick) ja Maima mõis. Viimane neist likvideeriti 1860. aastatel.

Mõisahooned

Suurt häärberit ei ole Parasmaal olnudki. Pärast mõisamaade jagamist kujunes mõisasüdamesse koguni 5 talu. Üks neist sai peahoone (Mäe talu), ülejäänud ehitasid endise mõisa kõrvalhooned ümber taluhooneteks. Kõik hooned on tänapäevaks hävinud. Vähesed varemed on alles endisest moonakatemajast (hilisem Kaasiku talu) ja keldrist. Hoonete jäänused hävitati 1980. aastatel maaparanduse käigus.

1980. aastal tehti endises Parasmaa mõisasüdames osa Mark Soosaare mängufilmi "Jõulud Vigalas" võtteid.

Vaata ka

• Parasmaa
• Eesti mõisate loend

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 2. Riga: E. Frantzen. lk. 157
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. + Pärnu Kreis (kaart) lk. 315

Välislingid

• Rahvusarhiiv: Parasmaa (Parrasma) mõisa revisjonilehed aastast 1782; EAA.1865.3.188/8