Peeter-Pauli kindlus
Peeter-Pauli kindlus (vene keeles Петропавловская крепость) on kindlus Venemaal Peterburis Jänesesaarel.
Kindlus on nimetatud pühakute Peetruse ja Pauluse järgi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Seda hakati ehitama 27. mail (16. mai vkj) 1703, mida peetakse ka Peterburi linna asutamiseks. Suuremad ehitustööd toimusid aastail 1706–40 Itaalia arhitekti Domenico Trezzini juhendamisel.
Peeter-Pauli kindluse keskne ehitis on Peeter-Pauli katedraal. Kindlusesse viib kaks silda: Johannese sild ja Vassili saare poolt Kronverki sild.
Alates umbes 1720. aastast toimis kindlus eriti tähtsate ja poliitvangide vanglana. Esimene, kellel õnnestus sealt põgeneda, oli vürst Pjotr Kropotkin 1876. 1924 muudeti kindlus muuseumiks.
Peeter-Pauli kindlus revolutsioonides
[muuda | muuda lähteteksti]Veebruarirevolutsiooni ajal ründasid mässulised Pavlovski kaardiväepolgu sõdurid 12. märtsil (vkj. 27. veebruaril) 1917 Peeter-Pauli kindlust ja vabastasid kõik vangid.
Ajutine Valitsus hoidis Peeter-Pauli kindluses tsaari valitsusametnikke. Ka tsaari Nikolai II-st ähvardas vangistus kindluses, kui ta 21. märtsil (vkj. 8. märtsil) Mogiljovist Tsarskoje Selosse tuli, kuid piirduti koduarestiga.
Juulipäevade ajal 17. juulil (vkj. 4. juulil) kuulutas Peeter-Pauli kindluse garnison oma toetust bolševikele. Ülejärgmisel päeval alistusid nad valitsuse vägedele ilma vastupanuta.
Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Peeter-Pauli kindlus kiiresti bolševike poolele üle. 7. novembril (vkj. 25. oktoobril) esitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutisele Valitsusele ultimaatumi. Pärast revolutsiooni avapauku ristlejalt "Aurora" tulistati Peeter-Pauli kindlusest Talvepalee pihta, kus valitsus töötas, 30 mürsku. Ainult 2 neist tabas ja tekkinud kahju polnud suur, niisiis keeldud valitsus alistumast ja järgnes Talvepalee vallutamine ööl vastu järgmist päeva Vladimir Antonov-Ovsejenko juhtimisel. Ministrid vangistati ja toimetati Peeter-Pauli kindlusesse.
18. jaanuaril 1919 lasti Peeter-Pauli kindluses Tšekaa käsul maha 4 suurvürsti: vennad Nikolai Mihhailovitš ja Georgi Mihhailovitš, Pavel Aleksandrovitš ja Dmitri Konstantinovitš.
Kindluse ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]- Peeter-Pauli katedraal (1712–1933; arhitekt Domenico Trezzini)
- Suurvürstide hauakamber (1896–1908)
- Arestimaja (vene Гауптвахта)
- Mündivalukoda (1796–1805)
- Paadimaja (arhitekt Aleksandr Vist; tänapäeval on siin suveniiripood)
- Komandandi maja
- Inseneride maja (1748–1749; tänapäeval on siin Peterburi Ajaloomuuseumi näituste saalid)
- Moonaladu (1801–1802)
- Prokuröri maja
Väravad
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannese väravad
- Peetri väravad (1717–1718; arhitekt Domenico Trezzini)
- Neeva väravad (1784–1787; arhitekt Nikolai Lvov)
- Golovkini bastion
- Menšikovi bastion
- Zotovi bastion
- Trubetskoi bastion
- Narõškini bastion
- Valitseja bastion
- Aleksei raveliin (Алексеевский равелин)
- Johannese raveliin (Иоанновский равелин)
- Peetri ehk Petrovskaja
- Neeva ehk Nevskaja
- Katariina ehk Jekaterinskaja
- Vassili ehk Vassiljevskaja
- Nikolai ehk Nikolskaja
- Kronverki ehk Kronverskaja
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter-Pauli kindlus |
- Петропавловская крепость
- Paradiis Neeva kallastel, Horisont 3/2003