Pigou maks
Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).
Pigou maks on nimetatud majandusteadlase Arthur Pigou (1877–1959) järgi, kes avastas ka majanduslike eksternaalsuste kontseptsiooni. William Baumol kasutas Pigou töid tänapäevases majanduses.
Pigou maks on näiteks kütuseaktsiis. Keskmiselt on umbes pool bensiini hinnast aktsiis ja see maks toimib Pigou maksuna, kuna maksu eesmärk korrigeerida kolme bensiini tarbimisega seotud negatiivset eksternaalsust:
Majandusteadlased eelistavad Pigou makse otsesele majandustegevuse reguleerimisele, kuna maksude kehtestamine tagab efektiivsema tulemuse: näiteks keskkonnamaksude kehtestamise tagajärjel need ettevõtted, kelle jaoks on odavam keskkonnareostus likvideerida, teevad seda, samas kui need, kelle jaoks on maksu tasumine odavam, maksavad maksu. Nii võimaldavad keskkonnamaksud neil firmadel keskkonna saastamist likvideerida, kellele see on odavam, samaaegselt tagades ka selle, et reostus väheneb.
Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad).