Prandi jõgi
| Prandi jõgi | |
|---|---|
|
Prandi jõgi Näsuvere külas | |
| Lähe | Prandi Allikajärv |
| Suubub | Pärnu jõkke |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 281 km² |
| Pikkus | 25 km |
| Langus | 11,3 m |
| Lang | 0,45 m/km |
 | |
Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on jõgi Järva maakonnas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksu piirkonnas (99,5 km suudmest)[1] Särevere aleviku lähedal Vilita küla territooriumil. Jõgi on 25 km pikk ja 281 km² valgalaga.[2]
Prandi jõkke suubuvad Vanavälja peakraav, Raukla oja, Seinapalu peakraav, Põrssaoja, Epneri oja, Neeva kanal, Nurmsi peakraav ja Hindreku oja.[3]
Prandi jõgi läbib Prandi looduskaitseala ja Türi maastikukaitseala.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Jõgi paikneb Kesk-Eesti tasandikul ja Türi voorestikus. Jõe veepinna kõrgus lähtel on 62,1 m ja suudmes 50,8 m merepinnast. Langus on seega 11,3 meetrit ja keskmine lang 0,45 m/km. Suurim on lang keskjooksu alumises osas Vanavälja peakraavi suudmest kuni Näsuvereni (1,0 m/km).[1]
Ülemjooksul on Prandi jõgi käänuline, kesk- ja alamjooksul voolab põhiliselt edelasse. Ülemjooksul on jõekaldad madalad ja soised, keskjooksul kõrged, alamjooksul enne suuet taas madalad. Jõgi voolab läbi Neeva-Prandi soo, Seinapalu küla, Rikassaare soo, Rikassaare küla (selle juures on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud). Siis möödub see Näsuvere külast, Tori alevikust ja Mäekülast ning voolab seejärel läbi Lelle-Viljandi raudtee alt. Siis läbib jõgi Särevere aleviku ning suubub umbes ühe kilomeetri pärast Pärnu jõkke.[1]
August Loopmann mõõtis 1979. aastal jõesängi laiuseks keskjooksul 9–25 (keskmiselt 15) meetrit, alamjooksul 15–50 (keskmiselt 20) meetrit. Sügavus oli keskjooksul 0,4–2,6 (keskmiselt 1,0) meetrit ning alamjooksul 0,6–3,8 (keskmiselt 1,4) meetrit. Aasta keskmine vooluhulk oli alamjooksul 2,5–2,7 m³/s. Ülemjooksul on jõesängi laiuseks 2–6 meetrit, jõe sügavus 0,3–1,5 meetrit.[1]
Vesiehitised ja paisjärv
[muuda | muuda lähteteksti]Jõele on rajatud Särevere paisjärv.[3] Veskiaru kohal asus jõel vesiveski.[4]
Tori küla kohal asub 1930. aastal rajatud Tori hüdromeetriajaam, kus hüdroloogilisi vaatlusi tehakse tänini.[5]
Särevere alevikus külgeb üle jõe Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ning Taikse külas Türi ja Viljandi vaheline raudtee. Seda ületab ka Taikse – Tori – Türi-Alliku tee.
-
Jalakäijate sild Särevere alevikus
-
Maanteesild Särevere alevikus
-
Kinnikasvanud Särevere paisjärv
Jõeelustik ja hüdrokeemia
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul.[6] Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest, loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõevett seal suplemiseks kõlbmatuks.[1]
Jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane, vesi selge, ülemjooksul heleda, kesk- ja alamjooksul pruunika värvusega. Vees lahustunud hapniku hulk on suvel kogu jões kõrge või väga kõrge.[1]
1996. aastal leiti Särevere aleviku juures jões 15 liiki soontaimi – põhiliselt suur parthein, oja-haneputk ja järvkaisel, esinesid veel kollane vesikupp, ujuv penikeel, harilik kuuskhein ning mitmesugused vetikad.[1]
Põhjaloomastik oli aastal 1996 mitmekesine ja rohke. Domineerisid teod ja surusääsklaste vastsed, arvukalt oli ka ühepäevikuliste vastseid.[1]
Prandi jõgi on hea forellijõgi.[7] Meriforelli praegune asurkond pärineb ilmselt 1939. aastast mil jõkke lasti 5000 forellimaimu. 20. sajandi alguses oli Prandi mõisnik jõkke toonud ka jõeforelli.[4] Aastail 1976–1995 püüti jõest kokku 2300 kg forelli. Katsepüükidel on jõest leitud ka lepamaimu, trullingut, lutsu, luukaritsat, võldast, ojasilmu.[1]
2005. aastal taastati Prandi jõel lõheliste elupaiku.[8]
Rootsi-aegsetes dokumentides on märgitud, et Prandi mõisa alt allikajärvest lähtuvast Prandi jõest püüti vaid väikeseid hauge ja lutsusid.[4]
Arheoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]1969. aastal leiti Prandi jõe äärest Rikassaarest Eesti suurim relvaleid: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad 6. sajandist.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Arvi Järvekülg (koost.), "Eesti jõed", EPMÜ zooloogia ja botaanika instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2001, lk 587–590
- ↑ Prandi jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 27.04.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Prandi jõest Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kalle Kroon: Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis Eesti Loodus, 2007/8
- ↑ Tori hüdromeetriajaam EMHI kodulehel
- ↑ Ulvar Käärt: Uue hoo saanud põllumajandus mürgitab vett Eesti Päevaleht, 2. september 2008
- ↑ Üldinfo Koigi vallast Järvamaa portaalis
- ↑ Lõhilaste kudealade taastamine ja loomine Vodja ning Prandi jõgede näitel Eesti Roheline Liikumine
- ↑ Rikassaare relvaleid eestigiid.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Prandi jõgi |
- Prandi jõgi Eesti looduse infosüsteemis
- Prandi jõgi veebiportaalis eestigiid.ee