Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse paberit, pappi, kartongi, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid.

Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte.

Ajalugu

Räpina paberivabriku alguseks võib lugeda 1728. aastat, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal.

18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud Räpina mõisa vesiveski.^[1]

Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on Räpina paberivabriku peakorpuse^[2] hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis.

Esimese maailmasõja alguses omandas Räpina paberivabriku Leo Mirvits (Mirwitz; 1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede rahapaberit. 1923. aastal kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse^[3]. 1924. aastal asus Räpina paberivabriku peakontor ja juhatus Tartus Põik tänav ning osakonnad: Tallinnas, Maakri tänav 4 Pärnus, Nikolai tänav 6. ja Valgas, Pihkva tänav 6.

Tänapäev

Räpina Paberivabrik on Skandinaavia juhtiv pakkenurkade tootja, kelle sortimenti kuuluvad ka kartong, kaitsepaber ning erinevad pakklahendused. Tootmiseks vajalik vanapaber pärineb trükitööstustest, kaubandusest ja taaskasutuskonteineritesse pandud materjalidest.^[4]

Paberivabrik on tänu Euroopa Liidu rahastatud projektidele saanud värskendusi varustuskindluse tagamiseks ja fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks, tootmise tõhustamiseks ja pakkenurkade tootmiseks vajalike seadmete hankimiseks. Eesti-Läti koostööprojekt „Revival of Industrial heritage for tourism development"^[5] aitas paberivabrikul luua koostöövõrgustiku ja populariseerida kohalikku tööstuspärandit.