Radikaaldemokraatia Partei (USA)
Radikaaldemokraatia Partei oli 1864. aastal Ameerika Ühendriikides tegutsenud erakond.
Erakonna asutajate seas olid peamiselt radikaalsed vabariiklased, kes tahtsid, et astutaks jõulisemaid samme orjanduse kaotamiseks. Asutav kongress kogunes 1864. aasta mai lõpus Clevelandis Ohio osariigis.
Erakonna presidendikandidaadiks valiti John C. Frémont, kes oli osalenud 1856. aastal USA presidendivalimistel Vabariikliku Partei kandidaadina, kuid kaotanud. Asepresidendiks pidi kandideerima tema kõrval John Cochrane, kes tuli Demokraatlikust Parteist.
Erakonna valimisplatvormis nõuti konstitutsiooniparandust orjanduse keelustamiseks ja kodanikele võrdsete õiguste tagamist. Hiljem sündisid nendest ideedest USA Konstitutsiooni 13. ja 14. parandus.
Samuti nõuti, et oleksid tagatud sõnavabadus, pressivabadus ja habeas corpus.
Frémont ja Cochrane tegid valimiskampaaniat, kuid teatasid lõpuks septembris, et loobuvad kandideerimisest, sest ei taha killustada vabariiklaste hääli.
Vahepeal oli toimunud vabariiklaste kongress, kus USA president Abraham Lincoln avaldas esmakordselt avalikult toetust mustanahaliste elanike kodanikuõiguste kindlustamisele konstitutsiooni kaudu. Lincoln valiti presidendiks ka teiseks ametiajaks ja juba järgmisel aastal võetigi vastu USA konstitutsiooniparandus orjanduse keelustamise kohta.
Radikaaldemokraatia Partei, mille asutamisega olid seotud veel Frederick Douglass, Elizabeth Cady Stanton ja veel mitmed ajaloolised isikud, lõpetas 1864. aasta sügisel tegevuse ning selle liikmetest said taas vabariiklased.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Grand banner of the radical democracy, for 1864 Library of Congress
- “That’s What’s the Trouble with John C.” HarpWeek