Reinhard Heydrich

Reinhard Heydrich (1940)

Reinhard Tristan Eugen Heydrich (7. märts 1904 Halle – 4. juuni 1942 Praha) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti RSHA ülem ja okupeeritud Tšehhoslovakkia ja Böömimaa valitseja (Reichsprotektor). Auastmelt oli ta SS-Obergruppenführer ja politseikindral (General der Polizei).

Elulugu

Noorpõlv

Sündis 7. märtsil 1904 Halles ooperilaulja ja helilooja Bruno Heydrichi ja tema abikaasa Elisabethi (sünd. Krantz) pojana.

Reinhard Heydrichit kasvatati saksa rahvusluse vaimus, mis oli tema perekonnas laialt levinud. Tema vanemad lugesid rassiteoreetik Houston Stewart Chamberlaini teoseid. Tema perekond pidas Saksamaa kaotust I maailmasõjas ja keiser Wilhelm II troonist loobumist katastroofiks.

Astus 15-aastaselt 1919. aastal Georg Ludwig Rudolf Maerckeri vabakorpusse. Ta oli Halles Deutschvölkischer Schutz- und Trutzbundi liige.

Mereväes

Astus 30. märtsil 1922 merekadetina mereväkke (Reichsmarine), 1926. aastal lähetati ta mereväeluuresse ning 1928. aastal sai ta leitnandiks (Leutnant zur See).

1930. aasta detsembris tutvus ta ühel ballil oma tulevase abikaasa Lina Mathilde von Osteniga († 14. august 1985), kes oli pärit Põhja-Saksamaa perekonnast, mis oli sarnaselt Heydrichi omaga rahvus-patriootlikult meelestatud. 26. detsembril 1931 peeti Grossenbrodes pulmad. Kuna ta oli eelnevalt lubanud abielluda teise naisega, läks see vahejuhtum mereväe aukohtusse, mis tunnistas tema käitumisviisi autuks ning ta oli sunnitud 1931. aastal mereväest lahkuma.

NSDAP-s ja SS-i Julgeolekuteenistuses

Reinhard Heydrich (1934)

1931. aasta juunis astus Heydrich NSDAP-sse (liige nr 544.916) ja SS-i (SS nr 10.120).

1939. aastal määrati R. Heydrich Riigi Julgeoleku Peaameti juhiks, kellena ta töötas kuni tapmiseni Tšehhis 1942. aastal.

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt määras Hitler ta 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati. Võrreldes oma eelkäija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.

Atentaat

Heydrichi sõiduk pärast atentaati

Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení), mida juhtis Edvard Beneš, plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) valis selleks ülesandeks välja Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki. Pärast väljaõppe saamist toimetas Briti lennuvägi nad langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse.

Heydrichi anonüümne haud Berliini invaliidide kalmistul.

27. mail 1942 pidi Heydrich Hitleriga Berliinis kohtuma. Tema avatud sõidukile korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus. Gabčík sihtis teda automaatrelvaga, kuid see ei tulistanud. Kiirendamise asemel käskis Heydrich oma autojuhil peatuda, et asuda kahe ründajaga võitlusse. Kubiš heitis seejärel lõhkekeha (kohandatud tankimiin) auto taha. Nii Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.

Heinrich Himmler külastas teda 2. juunil. Pärast seda langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud. Tema surmaajaks peetakse 4. juuni 1942 kell 04:30.

Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati. Atentaadi toimepanijad põgenesid Praha Püha Kirilli ja Metodiuse kirikusse, kus piiskop Matěj Pavlík aitas neil ennast peita. SS avastas nende peidukoha ning nad tapsid end lootusetus olukorras. Neid aidanud piiskop Pavlík hukati.