Riis
| Riis | |
|---|---|
|
Harilik riis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
| Sugukond |
Kõrrelised Poaceae |
| Alamsugukond |
Hirsilised Panicoideae |
| Perekond |
Riis Oryza L. |
|
Riisikasvatus aastal 2000 | |
Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Oryza alta Swallen
- Oryza australiensis Domin
- Oryza barthii A.Chev.
- Oryza brachyantha A.Chev. & Roehr.
- Oryza eichingeri Peter
- Oryza glaberrima Steud.
- Oryza glumaepatula Steud.
- Oryza grandiglumis (Döll) Prodoehl
- Oryza latifolia Desv.
- Oryza longiglumis Jansen
- Oryza longistaminata A.Chev. & Roehr.
- Oryza malampuzhaensis Krishnasw. & Chandrasekh.
- Oryza meridionalis Ng
- Oryza meyeriana (Zoll. & Moritzi) Baill.
- Oryza minuta J.Presl
- Oryza neocaledonica Morat
- Oryza nivara S.D.Sharma & Shastry
- Oryza officinalis Wall. ex G.Watt
- Oryza punctata Kotschy ex Steud.
- Oryza rhizomatis D.A.Vaughan
- Oryza ridleyi Hook.f.
- Oryza rufipogon Griff.
- Oryza sativa L. – harilik riis
- Oryza schlechteri Pilg.
- Oryza schweinfurthiana Prodoehl
Nendest liikidest kultiveeritakse tänapäeval vaid harilikku riisi ja Oryza glaberrimat. Viimast on kultiveeritud peamiselt Lääne-Aafrikas, kuid viimaste aastate jooksul on ka seal hakatud eelistama järk-järgult harilikku riisi.[1]
Kultiveerimise ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Riis kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka. Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Hunani provintsist Yuchanyani leiukohast (100 m2 suurune lubjakivist koobas, mis asub viie meetri kõrgusel maapinnast).[2]
Aasias on riisi kodustatud vähemalt kaks korda. Hariliku riisi alamliik Oryza sativa japonica arenes välja Hiina lõunaosas (arvatavalt Jangtse jõe orus), Oryza sativa indica aga India idaosas või Indoneesias. Mõlemad alamliigid kodustati looduslikust liigist Oryza rufipogon ning neid kultiveeriti alguses tavalistele (kuivadele) põldudele. Üleujutatud riisipõllud võeti kasutusele alates aastast 2500 eKr.[3]
Aafrikas kasvatatav Oryza glaberrima kodustati Nigeri jõe lammidel umbes 2000–3000 aastat tagasi. Tema arenes looduslikust liigist Oryza barthii (varem tuntud ka nime all Oryza brevilugata). Tänapäeval kaotab aga kohalik liik järjest rohkem tähtsust, sest seda asendatakse järjest rohkem Aasiast pärit hariliku riisiga, kelle tõid 16. sajandi keskel Aafrikasse portugallased.[1]
Kultuurriisi botaanilised tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest.[4] Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused.[5] Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt.[4] Väikesed tuultolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise. Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm.[6]
Kultuursordid
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv on teadmata. Üle 90 000 riisinäidise on hoiul rahvusvahelises riisi geenipangas, mida kasutavad uurijad üle maailma.[7]
Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut. Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks. Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid. Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel.[4]
Riisi kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40° lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab.
Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul. Levinum on üleujutatud põldude kasutamine, sest selline põllupidamine annab rohkem saaki. Kagu-Aasias saadakse riisipõllult aastas kaks kuni kolm saaki. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtu ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Pärast saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse.[4]
Maailma riisitoodang
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aastal toodeti maailmas kokku 738,2 miljonit tonni riisi ja riisipõldude kogupindala oli 162,3 miljonit hektarit.[8] 2017. aastal toodeti maailmas kokku 769,7 miljonit tonni riisi.[9]2019. aastal toodeti maailmas kokku 755,5 miljonit tonni riisi.[10]
| Riik | Toodang 2012, tonnides |
Osakaal 2012, % |
Toodang 2017, tonnides |
Osakaal 2017, % |
Toodang 2019, tonnides |
Osakaal 2019, % |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 204 236 000 | 27,7 | 212 676 000 | 27,6 | 209 614 000 | 27,7 | |
| 157 800 000 | 21,4 | 168 500 000 | 21,9 | 177 645 000 | 23,5 | |
| 69 056 126 | 9,4 | 81 382 000 | 10,6 | 54 604 033 | 7,2 | |
| 50 497 000 | 6,8 | 48 980 000 | 6,4 | 54 586 344 | 7,2 | |
| 43 661 570 | 5,9 | 42 763 682 | 5,6 | 43 448 504 | 5,8 | |
| 37 468 903 | 5,1 | 33 383 382 | 4,3 | 28 356 869 | 3,8 | |
| 28 080 000 | 3,8 | 25 624 866 | 3,3 | 26 269 814 | 3,5 | |
| 18 032 422 | 2,4 | 19 276 347 | 2,5 | 18 814 827 | 2,5 | |
| 11 549 881 | 1,6 | 12 469 516 | 1,6 | 10 368 611 | 1,4 | |
| 11 174 700 | 1,5 | 11 115 428 | 1,5 | |||
| 10 654 000 | 1,4 | 9 780 000 | 1,3 | 10 527 000 | 1,4 | |
| 10 886 000 | 1,4 | |||||
| Maailm kokku | 738 187 643 | 100 | 769 657 793 | 100 | 755 473 800 | 100 |
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaata ka: Riis (toiduaine)
Kooritud ja lihvitud riisiteri süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Nii puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegust (näiteks beribeerit).[5] Oluliselt toiteelementide, kiudainete ja vitamiinirikkam on nn pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest.
Riisist valmistatakse veel jahu, viina (arakk), veini (saket), piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöötooteid, näiteks korve, sandaale, köisi, matte, kübaraid jms.[4][5]
Keedetud riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Puhastatud (valge) ja puhastamata (pruun) lisanditeta keedetud pikateralise riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites.
|
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "African rice (Oryza glaberrima): History and future potential" (inglise). Proceedings of the National Academy of Sciences. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.08.2012. Vaadatud 11.02.2011.
- ↑ "Cultivated Rice Kernel 12,000 Years Ago Discovered in Hunan". www.china.org.cn (inglise). Vaadatud 11.02.2011.
- ↑ "Archaeological Evidence for the History of Rice". archaeology.about.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2011. Vaadatud 11.02.2011.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Eesti Entsüklopeedia, 8. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.
- ↑ Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 11. veebruar 2011.
- ↑ "Rice varieties" (inglise). The Rice Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2011. Vaadatud 11.02.2011.
- ↑ 8,0 8,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 08.01.2015.
- ↑ 9,0 9,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 19.10.2019.
- ↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 12.11.2021.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.02.2011.