Terje Terasmaa

Terje Terasmaa (sündinud 12. oktoobril 1963) on eesti esimene professionaalne naislöökpillimängija, kes esineb erinevate orkestrite ja ansamblite koosseisus meil ja mujal. Terasmaa lemmikpill on vibrafon, mida Eestis valdavad vaid vähesed.

Terje Terasmaa on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1982) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1987) oma isa Kalju Terasmaa juhendamisel. Ta on pälvinud diplomi vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (1986) ja eripreemia festivalil “Tudengi-jazz” (1987).

ERSOs alates 1986.

Ta esineb peamiselt trios koos viiuldaja Arvo Leiburi ja kitarrist Heiki Mätlikuga.

Mitmed heliloojad on sellele triole pühendanud teoseid: René Eespere “Skulptuuri hommik”, Raimo Kangro “Kevadnägemused”, Toivo Tulevi “Amid”, Tõnu Naissoo “Door of the Dream Can Be Open”, Galina Grigorjeva “Kusagil heliseb”, Peeter Vähi “Aleatory Heavy”, Juuso Voltti “Jänkha-dänkha”, Robert Jürjendal “Bells from the Past”. Ühiselt on plaadistatud kolm CDd: “Viva España” (1998), “Tango King Astor Piazzolla” (2000 – pälvis Eesti aasta parima klassika-CD auhinna),  “Drama” (2001, Eesti heliloojate muusika) ja DVD “Grand Cafe Concert” (2005).

Välislingid

Mart Niineste. Terje Terasmaa: kiire mäng on vibrafonimängu võlusid.{{Kiire mäng on vibrafonimängu võlusid} 10. detsember 2009 Eesti Päevaleht LP

Visiitkaart: 32 | Terje Terasmaa. Esmaeeter 25. aprill 1995. {{Visiitkaart:32}

Eesti interpreedid: 14 | Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik. Esmaeeter 15. september 2000. {{Eesti interpreedid: 14}

Eesti interpreedid: 31 | Trio- Arvo Leibur, Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik. Esmaeeter 26. jaanuar 2001. {{Eesti interpreedid: 31}

Isiklikku

Tema isa oli Kalju Terasmaa. Tema abikaasa on viiuldaja Arvo Leibur, neil on poeg ja tütar.