Tula oblast
| Tula oblast | |
|---|---|
|
| |
|
vene Тульская область (Tulskaja oblast) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 25 820 km² | |
|
Elanikke: 1 471 140 (2024) | |
| Rahvastikutihedus: 57,0 in/km² | |
| Keskus: Tula | |
|
| |
 |
Tula oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Keskföderaalringkonnas, Kesk-Vene kõrgustikul. Piirneb põhjas Moskva, idas Rjazani, kagus Lipetski, lõunas Orjoli ja läänes Kaluga oblastiga. Kõrgus merepinnast on 108–293 m.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Tula oblastis elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 1 675 758 inimest, kellest 1 595 564 (95,2%) olid venelased, 22 260 (1,3%) ukrainlased ja 8968 (0,5%) tatarlased. Rahvaarv väheneb väljarände ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (loomulik iive oli 2004. aastal –22 500, 2009. aastal –15 290, 2016. aastal –10 200, 2018. aastal –11 800 ja 2020. aastal –16 392). 2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 553 100, 2019. aasta alguses 1 478 800.[1]
Oblastis on 19 linna, suuremad linnad on Tula, Novomoskovsk, Donskoi, Aleksin, Štšokino ja Uzlovaja.
74,8% rahvastikust elab linnades ja alevites.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Oblast on jaotatud 23 rajooniks:
- Aleksini rajoon (Алексинский район)
- Arsenjevo rajoon (Арсеньевский район)
- Beljovi rajoon (Белевский район)
- Bogoroditski rajoon (Богородицкий район)
- Dubna rajoon (Дубенский район)
- Jasnogorski rajoon (Ясногорский район)
- Jefremovi rajoon (Ефремовский район)
- Kamenski rajoon (Каменский район)
- Kimovski rajoon (Кимовский район)
- Kirejevski rajoon (Киреевский район)
- Kurkino rajoon (Куркинский район)
- Leninski rajoon (Ленинский район)
- Novomoskovski rajoon (Новомосковский район)
- Odojevi rajoon (Одоевский район)
- Plavski rajoon (Плавский район)
- Suvorovi rajoon (Суворовский район)
- Štšokino rajoon (Щекинский район)
- Zaokski rajoon (Заокский район)
- Tjoploje-Ogarjovo rajoon (Тепло-Огаревский район)
- Tšerni rajoon (Чернский район)
- Uzlovaja rajoon (Узловский район)
- Venjovi rajoon (Веневский район)
- Volovo rajoon (Воловский район)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. mai 2021. Vaadatud 31. detsembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]