Mine sisu juurde

Utilitas

Allikas: Vikipeedia

Utilitas on Eesti energiakontsern, juhtiv taastuvenergia tootja ning kaugkütte ja -jahutusteenuse osutaja. Ühtlasi on gruppi kuuluv Utilitas Wind suurim tuuleenergia tootja Lätis[viide?]. Ettevõte arendab taastuvenergiat ka Leedus.

Saarde tuulepark
Tallinna Elektrijaam. Foto: Riho Kirss

Utilitas käitab 2024. aasta seisuga 5 koostootmisjaama, 2 kaugjahutusjaama, 42 katlamaja, 11 päikeseparki, 4 tuuleparki ning haldab üle 600 km kaugküttevõrke. Utilitasel on installeeritud soojusliku ja elektrilist võimsust kokku 1300 MW ja 2023. aasta energia toodang oli 2,4 TWh, millest 69% tuli taastuvallikatest.[1] Kontserni ajalugu algab 1998. aastast, kui loodi AS Eraküte.[2] Alates 2013. aastast kannab kontsern nime Utilitas.[3]

Kontsernist

[muuda | muuda lähteteksti]

Utilitase kontserni kuuluvad kaugenergiaettevõtted AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti, soojus- ja elektrienergia tootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, taastuvelektri tootja ja salvestuslahenduste projektide arendamisega tegelev OÜ Utilitas Wind. Utilitas on AS Tallinna Vesi üks põhiaktsionäridest[4].

Utilitase omanik on valdusettevõte FS Core Utilities S.à r.l, millest 85 protsenti omab rahvusvaheline taristufond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II). Ülejäänud osalus jaguneb Utilitase juhtkonna liikmetele kuuluvate ettevõtete vahel[5].

Euroopa rohelise pealinna päikesepark

Kontserni ettevõtetes töötab ligi 350 inimest. Utilitase kontserni nõukogu esimees on Kristjan Rahu ja kontserni juht on Priit Koit[6]. Utilitase kaugenergiaettevõtete AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti juhatusse kuuluvad juhatuse esimees Robert Kitt[7] ning juhatuse liikmed Janek Trumsi ja Lauri Lugna[2]. AS Utilitas Tallinna Elektrijaam juhatuse esimees on Andres Taukar ning juhatuse liikmed Üllar Metsküla ja Andrus Tamm[2]. Tuuleenergiaettevõtte OÜ Utilitas Wind juht on Rene Tammist[8] ja juhatusse kuuluvad lisaks Priit Brus ja Andrus Zavadskis[2].

Utilitas edendab MATIK-ainete mitmekesist õpetamist, toetamaks energeetika ja majandusvaldkonna eduka tulevikku Eestis. Muuhulgas toetab Utilitas TalTechis viie inseneriteaduskonna tudengi õpinguid Puhta Energia stipendiumitega. Lisaks teeb Utilitas koostööd kohalike kogukondadega aidates kaasa Eesti spordi ja kultuuri arengule. Ettevõte on näiteks Eesti korvpalli rahvusmeeskonna[9] ja Tallinna Linnateatri peatoetaja[10].

Utilitas on pälvinud 2024. aastal vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise[11].

Kaugküte ja -jahutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Utilitas varustab keskkonnasõbraliku kaugküttesoojusega ligi 6000 hoonet üheksas linnas üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Haapsalus, Raplas, Keilas, Jõgeval, Kärdlas ja Paides. Utilitase poolt köetavate hoonete pindala ulatab 20 miljoni ruutmeetrini.

Utilitasele kuulub 5 biomassil töötavat soojuse ja elektri koostootmisjaama, mis on ühendatud kaugküttevõrguga ning võimaldavad ära kasutada elektri tootmisel tekkivat heitsoojust hoonete kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. Utilitase Väo, Mustamäe, Paide ja Valka koostootmisjaamade elektrivõimsus on kokku kuni 60 MW. Lisaks opereerib Utilitas 44 katlamaja. 2/3 Utilitase klientideni jõudvast soojusest on toodetud biomassist või on heitsoojusest.

Alates 2019. aastast osutab Utilitas Tallinnas ka kaugjahutuse teenust[12]. 2024. aasta alguse seisuga ulatus kaugjahutuse teenust juba tarbivate või liitumislepingu sõlminud hoonete pindala pea 400 000 ruutmeetrini ning valmis on ehitatud 3,8 km jahutusvõrku. Lähiaastate eesmärk on ühendada kesklinna ja Ülemiste City piirkonnad ühtseks jahutusvõrguks[13].

Kõik Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid on tõhusad ELi energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes[14].

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on Utilitasel plaan kütmiseks ja jahutamiseks hakata ära kasutama reo- ja merevee energiat spetsiaalselt selleks ette nähtud tööstuslike soojuspumpade abil[15]. Utilitas kasutab soojuspumpasid koostootmisjaamades juba täna – need võimendavad koostootmisprotsessis tekkinud korstnast väljuvat heitsoojust ja suunavad selle uuesti kaugküttesüsteemi[16].

Tuule- ja päikeseenergia

[muuda | muuda lähteteksti]

Utilitase grupi ettevõtetel on neli tuuleparki koguvõimsusega 123 MW. Lähiaja arendusportfell on 824 MW ja pikaajaline arendusportfell 1200MW.

2023. aasta sügisel alustas tööd Eesti seni suurima toodanguga moodne Saarde tuulepark, mille eeldatav aastatoodang 135 GWh teeb sellest Eesti tootlikuima tuulepargi[17]. 2024. aastal alustas tööd kahe tuulikuga tuulepark Aseris.

Utilitasele kuulub ka 2022. aastal avatud Läti suurim Tārgale tuulepark Ventspilsi lähistel[18]. See toodab aastas kuni 155 GWh rohelist elektrit ja katab enam kui 50 000 majapidamise aastase elektrivajaduse. Lisaks kuulub Lätis Utilitasele Grobina tuulepark koguvõimsusega 20 MW[19].

Alates 2021. aastast on OÜ Utilitas Wind arendanud Saare-Liivi meretuuleparki ning plaanib seal hakata elektrit tootma 2028. aastal. Utilitase esimese meretuulepargi planeeritav koguvõimsus on ca 1200 MW[20].

Utilitasel on kolm suuremat päikeseparki koguvõimsusega üle 11 MW, millest suurim on 2024. aastal avatud Euroopa rohelise pealinna päikesepark võimsusega 9,3 MW, mis asub Väo energiakompleksis[21]. Kokku opereerib Utilitas 11 päikeseparki.

Rohevesinik

[muuda | muuda lähteteksti]

Utilitas rajab 2024. aasta lõpuks Tallinnas Väo piirkonda Eesti esimese rohevesiniku tootmisüksuse, millele lisaks valmib ka vesinikutankla[22]. Projekti raames ostetakse 30 vesinikuautot, mida hakkab opereerima sõidujagamisteenust osutav Bolt.[23] Rohevesiniku tervikahela projekt osutus edukaks Keskkonnainvesteeringute Keskuse pilootmeetmes rohevesiniku kasutuselevõtmiseks ühistranspordisektoris.

Muu

[muuda | muuda lähteteksti]

Utilitas oli esimene teenuseosutaja, kelle seadme ehk Mustamäe koostootmisjaamas asuva elektrikatla tunnistas Elering võrgu stabiliseerimisteenuse osutamiseks sobivaks. Seda on tarvis Balti riikide elektrisüsteemide ühendamisel Mandri-Euroopa sagedusalaga. Seitsmemegavatist elektrikatelt on võimalik sisse ja välja lülitada vastavalt sellele, kas tarbimist on elektrisüsteemi tasakaalu jaoks vaja suurendada või vähendada. Katel on ühendatud kaugküttevõrguga, mis tähendab, et kaugküttesüsteemi inertsi on võimalik kasutada elektrisüsteemi tasakaalustamiseks.[24]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Utilitas suurendas aastaga rohelise elektri toodangut 11% võrra". Utilitas. 2. veebruar 2024. Vaadatud 20. juunil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Meist". Utilitas. Vaadatud 20. juunil 2024.
  3. ↑ "Taas nimevahetus: OÜ Elekter ja Küte saab nimeks Utilitas". Majandus. 29. august 2013. Vaadatud 20. juunil 2024.
  4. ↑ ERR (10. juuli 2023). "Utilitas kasvatas mullu märgatavalt käivet ja kasumit". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
  5. ↑ "Järjekordne hiigeltehing: Eesti soojafirma saab suure investeeringu". Ärileht. Vaadatud 20. juunil 2024.
  6. ↑ "Rahu energiafirma juhina hakkab tööle Priit Koit". Majandus. 12. märts 2013. Vaadatud 20. juunil 2024.
  7. ↑ ERR (22. veebruar 2021). "Robert Kitt asub tööle Utilitase juhtkonnas". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
  8. ↑ ERR (29. oktoober 2019). "Eksminister Tammist läks Utilitasse tuule- ja päikeseenergia äri arendama". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
  9. ↑ Petrova, Olga (12. august 2023). "Utilitas läheb Eesti korvpallikoondise peasponsorina vastu teisele kümnendile". Utilitas. Vaadatud 20. juunil 2024.
  10. ↑ "Utilitas jätkab Tallinna Linnateatri peatoetajana". Utilitas. 16. detsember 2020. Vaadatud 20. juunil 2024.
  11. ↑ "Utilitas pälvis vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise". Utilitas. 7. juuni 2024. Vaadatud 20. juunil 2024.
  12. ↑ "Fahle kvartal saab Tallinna esimese kliimasõbraliku jahutusteenuse". www.kinnisvarauudised.ee. 9. juuli 2019. Vaadatud 20. juunil 2024.
  13. ↑ "Utilitas suurendas esimeses kvartalis rohelise energia toodangut 14%". Utilitas. 14. mai 2024. Vaadatud 20. juunil 2024.
  14. ↑ "Tõhus kaugküte ja -jahutus – EJKÜ". Vaadatud 20. juunil 2024.
  15. ↑ ERR, Madis Hindre | (17. märts 2022). "Utilitas plaanib Tallinna kütmisel appi võtta nii mere- kui reovee". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
  16. ↑ "Utilitas avas Mustamäel 48 miljoni eurose koostootmisjaama". Majandus. 5. november 2019. Vaadatud 20. juunil 2024.
  17. ↑ ERR, Ester Vilgats, Saarde | (15. september 2023). "Saarde vallas valmis üheksa tuulikuga tuulepark". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
  18. ↑ "Läti suurim tuulepark alustas". www.toostusuudised.ee. 15. september 2022. Vaadatud 20. juunil 2024.
  19. ↑ "Utilitas ostis Lätis tuulepargi". Majandus. 31. märts 2022. Vaadatud 20. juunil 2024.
  20. ↑ "Milline näeb välja Saare-Liivi meretuulepark?". Ärileht. Vaadatud 20. juunil 2024.
  21. ↑ "Utilitas rajab Tallinna vana karjääri kohale linna suurima päikesepargi". Forte. Vaadatud 20. juunil 2024.
  22. ↑ "Tallinn aastal 2030: paneelmajad saavad roheenergiaga soojaks ja 50 000 elektrisõidukit vurab tänavatel". Roheportaal. Vaadatud 20. juunil 2024.
  23. ↑ "Tallinnas hakkab sõitma 30 vesinikutaksot". www.logistikauudised.ee. 15. mai 2024. Vaadatud 20. juunil 2024.
  24. ↑ ERR (6. märts 2024). "Elering andis Utilitase manuaalse sagedusreservi seadmele heakskiidu". ERR. Vaadatud 20. juunil 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Utilitas&oldid=6769909"