Vatikani I kirikukogu
| Vatikani I kirikukogu | |
|---|---|
|
Kirikukogu istungit Püha Peetruse basiilikas kujutav 19. sajandi maal. | |
| Algus | 8. detsember 1869 |
| Lõpp | 20. oktoober 1870 (istungid lükati sine die edasi) |
| Tunnustajad | Rooma-Katoliku Kirik |
| Toimumiskoht | Püha Peetruse basiilika |
| Kutsus kokku |
paavst Pius IX (bulla "Æterni Patris" 28. juunil 1868) |
| Eesistuja | paavst Pius IX |
| Osalejad | 744 |
| Teemad | ratsionalism, liberalism, materialism, ateism, piibli kirjutajate inspiratsioon, paavsti ilmeksimatus |
| Vastuvõetud dokumendid ja otsused | "Dei Filius", "Pastor aeternus" |
| Kronoloogia | |
| Järjekorranumber | XX / 20. |
| Eelmine kogu | Trento kirikukogu |
| Järgmine kogu | Vatikani II kirikukogu |
| Osa artiklitest teemal |
| Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogud |
|---|
| Antiik (u 50 – 451) |
| Varakeskaeg (553–870) |
| Kõrg- ja hiliskeskaeg (1122–1517) |
| Kaasaeg (1545–1965) |
Vatikani I kirikukogu (ladina keeles Concilium Vaticanum Primum) oli kahekümnes Rooma-Katoliku Kiriku oikumeeniline kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Pius IX 29. juunil 1868, et arutada kirikut puudutavaid kaasaegseid probleeme, täpsemalt ratsionalismi, liberalismi, ateismi ja materialismi ideede populariseerumist, ning lahendada teoloogilisi küsimusi.[1][2]
Kirikukogu planeerimist ja ettevalmistamist alustati 6. detsembril 1864,[3] ning avaistung toimus Püha Peetruse basiilikas 8. detsembril 1869. Istungid jätkusid kuni 20. oktoobrini 1870, mil paavst järgnevad istungid määramata ajaks (sine die) edasi lükkas, seoses Itaalia sõdurite tungimisega Kirikuriigi kontrollitavasse Rooma linna.[4][3] Ametlikult suleti kirikukogu alles 1962. aastal kogunenud Vatikani II kirikukogu esimesel istungil.[5] Kirikukogul osales 744 piiskoppi.[5]
Kuigi kirikukogu jaoks valmistati ette 51 algteksti, jõudis neist istungitel läbivaatamisele ainult 6[6] ja hääletuste tulemusel lõplikule kinnitamisele vaid 2 konstitutsiooni: "Dei Filius", mis käsitles usku, inimmõistust ja nende omavahelisi suhteid[6], ja "Pastor aeternus", millega defineeriti dogma paavsti ilmeksimatusest ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku,[7] ning tema primaat katoliku kirikus.[1][8][5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Maurer 2010, lk 36.
- ↑ "Vatican I". Vatican.com (inglise keeles). 22. mai 2018. Vaadatud 10. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 Kirch 1912, lk 303 [1913].
- ↑ Nobili-Vitelleschi 1876, lk 1.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Hastings 2000, lk 737.
- ↑ 6,0 6,1 "First Vatican Council". Encyclopaedia Britannica (inglise keeles). Vaadatud 10. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Pollard 2005, lk 21.
- ↑ Dirscoll 1964, lk 9 [2016].
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Driscoll, Michael S. (1964) "Lumen gentium: Dogmatic Constitution on the Church". Peatükk koguteosest: A Liturgical Companion to the Documents of the Second Vatican Council. (2016) Liturgy Training Publications. ISBN 9781618331984
- Hastings, Ed (2000). The Oxford Companion to Christian Thought. Oxford University Press. ISBN 9780198600244
- Kirch, J. M. Konrad (1912). "Vatican Council". Artikkel koguteosest: Herbermann, Charles G.; Pace, Edward A.; Pallen, Condé B.; Shahan, Thomas J.; Wynne, John J. (1913) Catholic Encyclopedia. 15. New York: The Encyclopedia Press.
- Maurer, Susan A. (2010). The Spirit of Enthusiasm: A History of the Catholic Charismatic Renewal, 1967-2000. University Press of America. ISBN 9780761851936
- Nobili-Vitelleschi, Francesco (1876). The Vatican Council: Eight Months at Rome during the Vatican Council. London: John Murray.
- Pollard, John F. (2005). Money and the Rise of the Modern Papacy: Financing the Vatican, 1850-1950. Cambridge University Press. ISBN 9780521812047.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vatikani I kirikukogu |
- Artikkel Vatikani I kirikukogust Encyclopaedia Britannicas (inglise keeles)
- Artikkel Vatikani I kirikukogust Vatikani kodulehel (inglise keeles)