Valge torn

Valge torni varemed

Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (fort ja selle põhiosa – suurtükitorn), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadamasse läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Eellugu

Pärast 1810. aastate pingetõusu Euroopas koostati aastatel 1819–1820. aastal ja kinnitati keiser Aleksander I poolt 10. mail (vkj)/ 22. mail 1820. aastal uus Tallinna kaitsekava. Selle järgi kavatseti Tallinna kindluse nii mere- kui ka maarinde uutesse fortidesse ehitada mitu kivist kasemattidega suurtükitorni Prantsuse inseneri René de Montalemberti loodud süsteemi järgi. Ehitada jõuti aga ainult üks torn.

Ehitus

Torni püstitamist alustati 1821. aastal Väike-Paljassaare loodeotsas ja see valmis 1823. aastal. Keldris olid laoruumid ja veel sügavamal veekogumis- ja äravoolusüsteem, I korrusel oli sissepääs üle vallikraavi ja kergsilla, vahtkonnaruumid ning kasematid 45 püssilaskeavaga, II korrusel olid kasematid 12 suurtükiava ning lisaks veel rinnatisega lahtine platvorm. Järgmisel, 1824. aastal ehitati platvormile peale katus.

Paljal saarel paistis lubikrohvitud torn kaugele ning rahvas tundis seda Valge tornina. Ametlikult pole torn seda nime kunagi kandnud, venekeelsetes projektides oli selle nimi Kaitsetorn [Väike-Paljassaarel] (vene keeles Оборонительная башнья [в [островѣ] Малом Карлосѣ] Oboronitelnaja bašnja [v malom Karlose]).

Tallinna kaitse täiustamisel 1834. aastal ehitati I korruse püssilaskeavad ümber suurtükkidele ning vahtkonnaruumide aknad ümber püssilaskeavadeks. Suured korrastustööd tornis olid aastatel 1846–1848.

Krimmi sõda 1853–1856

Alanud Krimmi sõja tõttu uuendati 1853. aastal Väike-Paljassaare kõiki kindlustisi, ent juba järgmisel aastal vallutasid britid ja prantslased Ahvenamaal väheste jõududega venelaste Bomarsundi kindluse (seal oli ka Valge torniga sarnaseid ehitisi), mis oli venelastele üsna suur šokk.

Seetõttu otsustati kõik Vene eraldiseisvad ja maavägede poolt halvasti toetatavad mere- ja rannikukindlustised jätta maha ja muuta kasutamiskõlbmatuks. Midagi üritati ka Väike-Paljassaarel lõhkuda, kuid enda ehitatut polnudki nii kerge lammutada. Krimmi sõja käigus okupeerisid liitlased mõlemat Paljassaart, kuid teadaolevalt püsivalt sinna ei jäädud eg akasutatud ka venelast ekindlusehitisi.

Pärast Tallinna kustutamist 1864. aastal kindluslinnade nimekirjast kasutati säilinud kindlustisi peamiselt õppelaskmiste märklauana.

Valge torn on alates 18. augustist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis nr 8517.

Kirjandus

• Heino Gustavson. Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani. ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/ 2. Tallinn 1988
• Heino Gustavson. Tallinna vanemad merekindlused. Olion. Tallinn 1994
• Robert Treufeldt. "Paljad saared". Eesti Ekspress, 13. oktoober 2005
• Robert Treufeldt. "Valge torni fort". // Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla. MTÜ Castellum. Tallinn 2019. Lk 30