Mine sisu juurde

Viljar Jaamu

Allikas: Vikipeedia

Viljar Jaamu (sündinud 8. juulil 1968 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, majandustegelane ja investeerimispankur.

Kooliteed alustas Jaamu Tallinna 32. Keskkoolis, mis oli toona teatrikallakuga. Pärast 8. klassi asus ta 1983. aastal[1] õppima Tallinna Merekooli[2] jõuseadmete ekspluatatsiooni erialale[3] ning lõpetas selle 1987. aastal.

Järgnes ajateenistus NSV Liidu kosmosevägedes. "Määrati sellisesse kohta, kuhu Eestist tulnud poisse tavaliselt ei võetud – kosmosevägedesse. Tegelikult ka," meenutas Jaamu intervjuus Äripäevale. Oma sõnul ta kosmonaudiks ei saanud, küll aga "putitas Vene sõjalisi ja uurimissatelliite".[2]

1990. aastal[1] astus ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda[2] tööstusettevõtete juhtimise erialale[3], mille lõpetas 1995. aastal Samal aastal omandas Jaamu Estonian Business Schoolis magistrikraadi. 2003. aastal kaitses ta TTÜ-s majandusteaduse doktorikraadi.[2] Doktoritöö teema oli "The methods and instruments for solving the banking crisis and the development of the banking sector in Estonia".

Aastail 1994–1997[3] oli Viljar Jaamu Põhja-Eesti Panga nõukogu aseesimees.[2]

Varem Eesti Ühispanga Tallinna osakonna juhataja kohal töötanud Jaamu siirdus rahandusministeeriumisse kantsler Enn Pandi kutsel[2]. Aastail 1994[4]-1996 töötas ta rahandusministeeriumis rahapoliitika osakonna juhatajana.[5] Sealt lahkus ta Tallinki (tollal Hansatee), taas Enn Pandi soovitusel.[2] Aastail 1996–2004 töötas Viljar Jaamu ASis Tallink Grupp, viimati turundusdirektori ning juhatuse liikmena[5].

Aastail 1997–2001[2] (teistel andmetel 1998–2002[3]) oli ta Eesti Turismifirmade Liidu asepresident. Ta on olnud ka Eesti Ju-Jutsu Liidu president.[2]

2000. aastal kandideeris Viljar Jaamu Eesti Panga presidendi kohale[6].

2006. aasta aprillist oli Viljar Jaamu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees; ta lahkus omal soovil 2007. aasta sügisel uuele ametikohale siirdumise tõttu.[2] EASi juhina keskendus ta eelkõige korruptsioonivastasele võitlusele. Sisejuurdluse järel sunniti korruptsioonisüüdistustega lahkuma neli EASi konsultanti.[5]

Viljar Jaamu on korduvalt kandideerinud Eesti Mereakadeemia rektoriks[7], kuid ta on olnud Eesti Mereakadeemia nõunike kogu esimees.[4]

Ettevõtlus

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal ostis Viljar Jaamu Sampo Pangalt senise Peoleo hotelli ja restorani Tallinna lähedal Pärnu maanteel. See oli algselt kuulunud Lembit Sootsile ning hiljem Erki Aavikule ja Raul Normakule.[8] Pärast remonti ja laiendamist nimetati see Salzburgiks.[9]

2007. aasta mais kuulus Viljar Jaamule eraisikuna Tallinna börsi andmeil 465 000 Tallinki aktsiat, mille väärtus oli tollal 9,75 miljonit krooni[5], oktoobris aga 459 000 Tallinki aktsiat koguväärtusega 8,8 miljonit krooni.[2]

2010. aastal astus Viljar Jaamu Rahvaliitu. Ta kandideeris partei aseesimeheks kõrvuti Lauri Vitsuti, Andrus Bloki ja Riina Kulliga[10] ning osutus edukaks.

Aastast 2021 kuulub ta Reformierakonda. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 141 häält ning ei osutunud valituks.

2024.aasta algul valiti Viljar Jaamu Tallinna linnavolikogu aseesimeheks ning sama aasta aprillist alates on ta Tallinna linnavara valdkonna abilinnapea[11].

Seisukohavõtud

[muuda | muuda lähteteksti]

Viljar Jaamu on teinud ajakirjanduses mitmeid poleemilisi ettepanekuid. Näiteks soovitas ta 2007. aastal rajada Vormel 3 raja Tallinna kesklinna, marsruudil Vabaduse väljak-Narva maantee-Mere puiestee-Rannamäe tee-Toompuiestee-Kaarli puiestee-Vabaduse väljak.[2][12]

2008. aasta lõpus käis Jaamu välja plaani arendada Tallinnast Skandinaavia finantspealinn. Selleks tulnuks luua sihtasutus Tallinna Finantsteenuste Keskus, parandada linna logistikat ja infrastruktuuri, luua uusi lennu- ja laevaühendusi, meelitada Eestisse maailma kümme suurimat panka, hoogustada finants- ja õigusteenuste pakkumist ning algatada turunduskampaania Tallinna kui finantskeskuse reklaamiks välismaal. Sarnaseid ettepanekuid olid varem toetanud ärimees Joakim Helenius ning varahaldusfirma Avaron Capital tegevjuht Kristel Kivinurm-Priisalm.[13]

Jaamu on soovitanud ka seadustada Eestis prostitutsiooni. "Punaste laternate tänava ettepanek oli väga õige, aga Tatari tänav oli valesti valitud. See tänav peaks olema kesklinnast eemal ja sadamale lähemal – näiteks Soo tänav," on ta kommenteerinud Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse 2000. aastal tehtud ettepanekut rajada punaste laternate tänav Tatari tänavale. "Täna asuvad lõbumajad tihti koolide ja lasteaedade läheduses. Sel teemal häbenetakse rääkida ja teema vaikitakse maha."[2]

2011. aasta jaanuaris leidis Jaamu Postimehe küsitlusele vastates, et poliitiline valimisreklaam peaks tänavatelt kaduma, riiklikes kanalites tuleks luua pretendentidele võrdsed võimalused ning kommertskanaleile tuleks kehtestada limiit, mille ulatuses tohib valimisreklaami edastada.[14]

2024.aasta septembris arutas Tallinna linnavara valdkonna abilinnapea Viljar Jaamu võimalusi, kuidas anda linnahallile uus elu: "Nukras seisus linnahall võiks olla Tallinna pärl."[15]

2024.aasta sügisel alustati Tallinna abilinnapea Viljar Jaamu eestvedamisel põhjalikku analüüsi, et uuesti hinnata Lasnamäele Tondiraba piirkonda kavandatava olümpiamõõtmetes ujula ja spordikompleksi arendamise võimalusi. [16]

2024.aasta oktoobris on Jaamu visiooniks, et Eesti haridussüsteem vajab kiiret ja jõulist reformi, et vastata tööturu tegelikele vajadustele ning tagada noortele praktilised oskused ja kindel tulevik. Et on aeg lühendada põhikooli kaheksa klassini ja säilitada gümnaasium kolme-aastasena, suunata noori praegusest varem kutseharidusse, kuid see ei välista hiljem jätkata ülikooliõpinguid.[17]

2005. aastal edutas president Jaamu nooremleitnandiks.[2]

Jaamul on neli poega ja tütar. Tal on vend, üks poolvend ja kaks õde.[2]

Tema hobide hulka kuuluvad ju-jutsu, milles tal on must vöö[2] ning jahindus – Jaamu jahikaaslaste seas on Tarmo Kõuts, Jüri Käo ja Tiit Tammsaar[9].

  1. 1,0 1,1 "Viljar Jaamu – kandidaat nr 773" ERR
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 Gert D. Hankewitz "Viljar Jaamu – Meremehest ärimeheks" ÄP, 05.10.2007
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Kristjan Otsmann "EAS avab Eesti ettevõtjatele uksi" HEI
  4. 4,0 4,1 "Ettevõtja ja endine EASi juht Viljar Jaamu liitus Rahvaliiduga"[alaline kõdulink] Neljas.ee, 21.06.2010
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Lemmi Kann, Ralf-Martin Soe "Viljar Jaamu jahib EASis sobingut" ÄP, 28.05.2007
  6. "Eesti Panga juhiks pürivad Märten Ross ja Viljar Jaamu"[alaline kõdulink] BNS/Delfi, 1. juuni 2000
  7. ""Mereakadeemia rektorikonkursi teisel ringil on kolm kandidaati"". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 4. mail 2011.
  8. Gea Velthut-Sokka "Viljar Jaamu ostis Peoleo hotelli" ÄP, 06.09.2004
  9. 9,0 9,1 Lea Veelma "Viljar Jaamu hobud ja hobid" Kroonika, 26. september 2006
  10. Tuuli Aug "Ettevõtja Viljar Jaamu astus Rahvaliitu" EPL, 21. juuni 2010
  11. ERR, Indrek Kiisler | (16. aprill 2024). "Tallinna uus abilinnapea Viljar Jaamu: ametikoht tuli üllatusena". ERR. Vaadatud 4. juunil 2024.
  12. "Viljar Jaamu: Tallinnas võiks olla Vormel 3 rada" Postimees, 03.09.2007
  13. Toivo Tänavsuu "Viljar Jaamu teeks Tallinnast Luxembourgi" Eesti Ekspress, 20.12.2008
  14. "Viljar Jaamu: lausreklaam peaks tänavatelt kaduma" Postimees, 16.01.2011
  15. "Linnaisad arutavad Tallinna linnahallile uue elu sissepuhumist". Postimees. 19. september 2024. Vaadatud 26. oktoobril 2024.
  16. toimetus, Ehituslehe (2. oktoober 2024). "Lasnamäele ujula rajamise plaanidega alustatakse taas otsast peale". Ehitusleht. Vaadatud 26. oktoobril 2024.
  17. "Tallinna abilinnapea: muudame põhikooli 8-klassiliseks. Noored tahavad varem alustada iseseisvat elu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 26. oktoobril 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]